Eesti inimestelt üle viie miljoni euro välja petnud Ukraina telefonikelmide võrgustiku juht Artur Jermolajev veetis mõned kuud vanglas ja nõustus siis kokkuleppena maksma 8,5 miljonit eurot. Ülekanne tehtud, lahkus Ukraina oligarhi poeg eralennukiga Tel Avivi suunas. Politsei selgitab nüüd välja kannatanud, kelle vahel Jermolajevi miljonid ära jagada.

"Selles menetluses on juba tuvastatud mitusada ohvrit, kes on suure tõenäosusega Eestiga seotud. Meile teadaolevalt ühes menetluses on kuuekohaline summa kõige suurem. Aga klassikaliselt jäävad nad enamasti neljakohaliste summade juurde," rääkis Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude juht Hannes Kelt.

Ülejäänud kolm võrgustiku juhti on Euroopa vahistamismääruse alusel tagaotsitavad. Samas ei välista Kelt, et suurkorporatsiooni meenutav telefonikelmide masinavärk jätkab tegutsemist. Iseasi, kas Jermolajevil on enam huvi sellesse panustada ja oma vabadusega riskida.

"Meil faktilist teadmist ei ole, küll aga teades seda, kui suur oli see organisatsioon, siis suure tõenäosusega nende tegevus jätkub. Nad olid väga tugevalt keskendunud enda kaitsmisele ja ka sellise tulevikku vaatava pilguga, et kui täna üks asi enam ei tööta, siis nad oskavad uue viisiga kannatanuid leida, uusi platvorme nendele ette sööta ja uute legendidega kannatanutele läheneda," nentis Kelt.

Prokuröri sõnul oli Jermolajevi puhul kaalukausil kaks varianti – kas pikk kohtumenetlus, mis parimal juhul oleks päädinud pika vanglakaristusega, või kiire lahendus ja sadade kannatanute raha tagasi saamine.

"Kannatanud olid meie jaoks tähtsamad ja seetõttu me sellise lahenduse kasuks otsustasime. Sest kui me oleksime valinud esimese variandi ehk pika menetluse ja eelduslikult pika vangistuse, siis suure tõenäosusega ei oleks seda rahasummat keegi näinud," selgitas riigiprokurör Jürgen Hüva.

Küsimuse peale, miks see nii on, vastas Hüva: "Me oleksime pidanud hakkama eraldi veel tuvastama seda vara, aga sellise kaliibriga inimese puhul on teada see, et ta hoiab seda vara hajutatult. Ta kasutab erinevaid anonüümiseerivaid võtteid, offshore-skeeme, mis on omakorda teiste isikute käes. See ei ole võimatu, aga see nõuab üsna palju aega ja ressurssi."

Eesti seadused ei ole hüppeliselt kasvanud pettuste hulgaga suutnud sammu pidada, leiab riigikogu õiguskomisjoni esimees Madis Timpson.

"Julgen väita, et meie seadused ei ole päris ajaga kaasas käinud ja ma arvan, see ei ole ainult meil nii, et see on üleüldine mure. See globaliseerunud maailm ja kuritegevus seab kõigile riikidele uued väljakutsed. Ma vaatan nüüd riigikogu poolt, et momendil ei ole meil ühtegi sellist liiga head eelnõu sinna tulnud," tõdes Timpson.

Prokuratuuri sõnul tuleks täiendada seadust, mis lubaks masskannatanutega asju paremini lahendada. Sest kui täna pettuseid kelmusena menetleda, peaks sajad kannatanud tooma kohtusaali.

"Meil tekib isegi praktiline probleem selliste hulkade inimestega. Meil ei ole reaalselt ruume kohtus, et selliseid istungeid läbi viia, me peaksime rentima mingi tohutu suure saali. See peakski olema selline instituut, kus, kui ongi sada-kakssada inimest kannatanutena tuvastatud, saame nad paigutada näiteks ühe esindaja alla, kes kaitseb nende kõigi huve või õigusi kohtumenetluses," rääkis Hüva.

Jermolajevi juhtumi puhul tegi prokuratuur õigesti, et läks kokkuleppele, usub Timpson.

"Minu arvates tegi prokuratuur väga head tööd. Kui võtame teistsuguse lahenduse, et inimestele oli tehtud umbes viis miljonit eurot kahju. Meil oli valida, kas ta läheb vanglasse, kus maksumaksja tasub tema ülalpidamise eest ja keegi raha tagasi ei saa, või saavad inimesed oma raha kätte. No eks see selline valikukoht ole," sõnas Timpson.