Euroopat mõjutavad pikaajalised demograafilised trendid: sündimus langeb, rahvastik vananeb ja sisseränded muutuvad ajas. Need arengud mõjutavad nii riikide majandusstruktuure kui ka sotsiaalsüsteeme. Kui veel 20. sajandil tähendas suur rahvaarv jõudu, siis 21. sajandil võib väikeriik olla edukam just seetõttu, et ta liigub, kohaneb ja muutub kiiremini. 

Klassikaline kasvumudel ei tööta TI-ajastul. Tehisintellekt, automatiseerimine ja digitaliseerimine on kujunemas majanduse uueks kasvumootoriks. Tehnoloogia arengud võimaldavad kiirelt luua nutikamaid tooteid, optimeerida ressursikasutust ning arendada ärimudeleid, mis kujundavad ümber ettevõtete toimimise ja inimeste igapäevaelu. Suurim muutus seisneb selles, et üks inimene suudab selles keskkonnas olla produktiivsem kui kunagi varem.

Tehisaru pakutav võimendusefekt on sarnane masinate kasutuselevõtuga tööstusrevolutsiooni ajal. Nii aitavad tehisintellekt ja automatiseerimine näiteks arste keerukatel operatsioonidel ja diagnooside hindamisel, pakuvad haridussüsteemis tööriistu ja lahendusi personaalse õppekava ning sobiva tempo tagamiseks, muudavad inseneridele protsessid ning arendustsüklid kiiremaks.

Teadus- ning andmepõhised rakendused parandavad tootlikkust tööelu kõigil tasanditel. Anthropicu uuringu järgi kiirendab TI tööülesannete lahendamist ligi 80 protsendi võrra. Samale suurusjärgule viitab ka IMF-i raport. Koostöös tehisaruga suudame saavutada märkimisväärse tootlikkuse kasvu, kuid rakendamine ja tulemused sõltuvad eelkõige sellest, kui kiiresti uued oskused omandatakse.

Maailma Majandusfoorumi raportis tuuakse välja, et tööülesanded jagunevad inimeste ja masinate vahel kümnendi lõpuks peaaegu võrdselt. Automatiseerimine katab olenevalt sektorist umbes 34 protsenti kõigist ülesannetest. See ei jäta muud võimalust kui kiiresti areneda. Ümberõpe ja oskuste pidev täiendamine peab saama tööelu loomulikuks osaks. Sellest ei tohi kõrvale jääda ka vanemaealised. Me ei tohi tööjõuturult liiga vara kaotada inimesi pelgalt põhjusel, et neil puuduvad oskused tehisintellektiga toimetulekuks.

Kiirus kui konkurentsieelis

Samal ajal ei piisa teadmisest, et TI-ga saab tööd teha produktiivsemalt. TI ei tõsta tootlikkust iseenese tarkusest, vaid seda peab oskama sihipäraselt kasutada. Kasu tõuseb siis, kui organisatsioonid viivad tööprotsessid tehisaruga sümbioosi ning riik julgeb teha järgmise digihüppe. TI rakendamine avalikus sektoris võimaldab pakkuda efektiivsemaid teenuseid ja majandada kuluteadlikumalt, suurendades ettevõtluskeskkonna atraktiivsust. Iga riigiga suhtlemisel säästetud minut on otsene panus majandusse. 

Suurim riskiks sel teel pole tehisintellekt ise, vaid aeglane kohanemine. Eesti väiksus on siin eeliseks, sest saame teha muutusi hoogsamalt kui suured ja aeglased süsteemid. Euroopa Komisjoni 2025. aasta digiraport näitab, et TI kasutus Eesti ettevõtetes kasvas 2024. aastal 5,19 protsendilt 13,89 protsendile. Avalikus sektoris on kasutusel 172 TI-lahendust ning generatiivset tehisaru on katsetatud enam kui 15 pilootprojektis. See kinnitab, et tahe on olemas. Hea algus on tehtud, aga mitte veel läbimurre.

Kui Prantsusmaa paistab raportis silma TI-liidrina, siis globaalselt jääb Euroopa avalik sektor TI kasutuselevõtus Lähis-Idale ja Aasiale alla. Me ei saa jääda elama eilse e-Eesti ja Skype'i kunagise kuulsuse paistel, nagu ei tee seda ka Skype'i arendajad ise, kes panustavad aktiivselt TI arengusse globaalsel tasandil.

Haridus on sama tähtis kui kaitseinvesteeringud

Eesti vajab inimesi, kes suudavad uusi tehnoloogiaid rakendada, protsesse ümber kujundada, tooteid arendada ja ekspordivõimekaid ettevõtteid kasvatada. Selleks peab kõrgharidus olema kaasaegne, praktiline ja seotud ettevõtlusmaailmaga.

Kui kõrgharidus jääb tegelikust majandusest kaugele, siis ei tõuse ka produktiivsus. Kui aga kõrgkoolid ja ettevõtted töötavad eesmärgistatult koos, muutub haridus võimsaks majanduskasvu mootoriks. Inimesed õpivad kogu elu ning ümberõpe on normaalsus, 45-aastane karjääripööraja on täpselt sama väärtuslik kui 19-aastane tudeng. 

Siinkohal ei saa võrrandist välja jätta teadus- ja arendustegevust. 2024. aastal suunati Eestis teadus- ja arendustegevusse 791 miljonit eurot, mida on 13 protsenti rohkem kui aasta varem. Ettevõtlussektor panustas rekordilise 472 miljoni ja riigisektor 62,8 miljoni euroga.

Investeeringud teadus- ja arendustegevusse kasvasid aastaga 90 miljoni euro võrra, ületades esmakordselt eesmärgiks seatud kahe protsendi piiri SKP-st. See viitab meie majanduse muutumisele järjest teadus- ja tehnoloogiamahukamaks. Võrdluseks, et 2026. aasta eelarves kasvavad kaitsekulud vähemalt viie protsendini SKP-st.

Tänapäeva julgeolek ei sõltu ainult relvadest, vaid ka teadmiste loomise võimest. Julgeolek on vältimatu prioriteet, kuid rakettide ja droonide kõrval on sama kriitiline investeerida haridusse ning teadus- ja arendustegevusse. See on ainus viis liikuda tehnoloogiate tarbija rollist nende loojaks ehk olla ostja asemel tootja ja müüja.

Kui me tahame, et tark töö tehtaks just siin, siis peame tagama innovatsiooni rahastuse kasvu ja järjepidevuse. On ainuõige väärtustada teadust ja haridust samas mahus kaitseinvesteeringutega. Selge fookus teadusesse, haridusse ja ettevõtluse arengusse aitab meil kasvatada teadusmahukat ja ekspordivõimekat ettevõtlust.

Tehnoloogilise arenguga sammu pidamine, keerukuse nutikas rakendamine ja haritud inimesed on Eesti majanduse mootor ning meie riigi vastupidavuse tuum. Seda kinnitab ilmekalt Ukraina kogemus, kus tsiviilsektori teadmised ja tehniline taip on aidanud luua uusi droonilahendusi agressori tõrjumiseks ning on tõestuseks, et innovatsioonivõimekus on lahutamatu osa riigikaitsest.

Kui me ühendame tehnoloogia arengu, majandusega põimitud kõrghariduse ning investeeringud teadus- ja arendustegevusse, siis suudame rahvastiku kahanemisega edukalt kohaneda.

Juba Jakob Hurt tõdes, et kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult. Praegusel teadmistepõhisel ajastul määravadki vaimult tugevad, loovad ja õppimisvõimelised inimesed Eesti riigi ja meie ettevõtete edu. Väikeriik võib olla nii vaimult kui ka võimekuselt suur.