Haapsalu peatänava kivide vahel lagunevale vuugisegule tehtud ekspertiisist on möödunud enam kui aasta, aga teeremondini pole endiselt jõutud. Kui varem on linn ja ehitaja öelnud, et ühte konkreetset põhjust segu lagunemisele ei leitud, leiab praegune linnavalitsus, et põhjus on valesti pandud vuugitäide.

Ehitaja pani vuugisegu kuivalt, aga oleks pidanud panema märjalt. Ja selle märja vuugiseguga hakataksegi nüüd teed parandama.

"See on nüüd talv läbi siin olnud, me oleme selle üle vaadanud ja praegu hinnanud, et see on püsinud siin vahedes. Ja see tehnoloogia on see, mida oleks pidanud ka ehitaja alguses tegema," ütles Haapsalu aselinnapea Peep Aedviir.

Kuigi vuugisegu ei pandud otseselt tootja juhiste järgi, polnud ehitaja sõnul selline viis ka keelatud.

"Tõsi, ka selle vuugisegu paigaldusel on rikutud tootja otseseid juhiseid. Küll vaadati tootjaga üle, et see meetod, millega me panime, võiks sobida. Aga elu on näidanud, et see ei ole ikkagi õige ja see, milleks pandi nüüd seda vuugisegu selliselt, nagu me seal Posti tänavat ehitades seda tegime, eks üks asi oli ka kiirus ja graafik, miks teda tuli paigaldada meetodil, mis ei olnud otseselt tootja poolt lubatud, aga ka mitte keelatud, vaid mitte otseselt täpselt selliselt nagu tootja oma paigaldusjuhises oli kirjeldanud," rääkis YIT juhatuse liige Reimo Ehrstein.

Kui linna hinnangul tuleks uus vuugisegu panna kogu teele, siis Ehrstein rõhutab, et tee vajab remonti vaid teatud kohtades. YIT on juba varem lubanud, et teeb tänava garantiikorras oma kuludega korda. Osa tööde eest tuleb linnal aga siiski ilmselt ise raha välja käia.

Linn ja ehitaja on eriarvamusel, kas ülekäiguradade kordategemine läheb garantiiremondi alla või mitte.

"Ülekäiguradadel on kasutatud täna betoonist kõnniteekivisid ja nende kivide vahelised vuugid on vett läbilaskvad. Ja vesi läheb konstruktsiooni ja hakkab seda konstruktsiooni lõhkuma. Algselt oli sinna ette nähtud täringukivid, mis olid pealt krobelised ja mis ei sobinud ülekäikudele. Ja see tehti veel ehituse lõpus ringi, aga selliselt, et vahetati ära pealmine kiht, ehk täringukivid asendati betoonist kõnniteekividega. Aga nüüd kaalutakse ikkagi sileda pinnaga looduskive sinna paigaldada selliselt, et nad oleks vett mitte läbilaskvad, et see vesi ei pääseks aluskonstruktsioonidesse nagu tavaliselt oli mõeldud," ütles Reimo Ehrstein.

Peep Aedviir ütles, et linn ei taha, et ehitaja teeks garantiikorras betoonkiviga. "Pigem me tahame juba paremat lahendust ja see tähendab seda, et me peame minema kompromisslahenduseni, et tehnoloogiat muutes peab linn kaasa tulema sinu osas," rääkis aselinnapea.

"Ei ole päris konsensuseni jõudnud, et mis osa läheb garantii alla ja mis osa on see juurde tulev osa. Hetkel oleme sellises projekteerimise faasis, me vaatame üle selle konstruktsioonilise lahenduse ja milline lahendus siia oleks kõige õigem ja siis tekivad sealt hinnad ja sealt edasi me saame otsustada, kui palju on garantiiosa ja kui palju on linna endapoolne osa," lausus Aedviir.

Väiksemate garantiitöödega alustatakse veel suvel, aga vuugisegu vahetuseks läheb sügisel.