Kajaka rünnaku eest tasub end kaitsta tutimütsiga

Viimastel nädalatel on sotsiaalmeedias kurdetud agressiivsete lindude üle, kes kaitsevad poegi või üritavad inimestelt toitu haarata. Asjatundja sõnul tasub ennast rünnaku eest kaitsta näiteks tutimütsiga.
Kevadeti võib Tallinna tänavatel kohata kajakapoegi, kes on katustelt alla kukkunud. Just nende kaitsmine on peamine põhjus, miks inimesed kajakatega konflikti satuvad.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti keskkonnahoiu osakonna juhataja Meelis Uustali sõnul ei ole kajakad siiski viimastel aastatel agressiivsemaks muutunud.
"Tegemist on ikka igakevadise olukorraga, kus kajakad pesitsevad ja nende pojad võivad aeg-ajalt kukkuda katustelt maha linnatänavale. Siis osad vanalinnud näevad ohtu lähenevas lemmikloomas või inimeses ja nõnda nad siis otsustavad, kas teha petterünnak või mitte," sõnas Uustal.
Linnuökoloog Marko Mägi sõnul on kajakad aga väga nutikad linnud. Linnakeskkonnas elades on nad õppinud kiiresti ära, kust toitu leida ja kuidas inimese kõrval edukalt hakkama saada.
"Kajakate käitumine tõepoolest on väga paindlik, eriti linnaoludes, kus olud on kiiresti muutlikud. Oleks rumal arvata, et linnalind, kes on siin juba mitmeid põlvkondi elanud, ei õpi linna kombeid ära ja suudab väga ideaalselt leida neid toitumisvõimalusi," ütles Mägi
Sellist kohanemisvõimet näeb vahel ka üsna ootamatutes olukordades.
"Mul mõni aeg tagasi Tallinnas õnnestus ise näha Estonia teatri juures, kuidas hõbekajakas üritas ühel naisterahval käest ära tõmmata telefoni, mis oli beežis ümbrises. Ma sugugi ei imestaks, kui see kajakas mõtles, et naisterahval on käes saiaviil, mitte telefon," selgitas linnuökoloog
Mägi sõnul ei piirdu linnakajakate menüü aga ainult inimeste käest näpatud toiduga. Linnas on nad õppinud kasutama ka selliseid toiduallikaid, mida looduses tavaliselt ette ei tule.
"See on nüüd küll omane linnakajakatele, kes on tuvisid hakanud püüdma ja tõepoolest võivad neid süüa, sest hõbekajakas on üsna suur lind ja suudab tuvi alla neelata küll. Looduses nad niimoodi ei käitu, aga see on just tõesti omane linnastunud kajakatele," sõnas ta.
Kui aga mõni kajakapoeg tänaval ette satub, soovitab Mägi pigem rahu säilitada, sest poega kaitsvad vanalinnud võivad läheduses valvata.
"Kui te olete nõus selle väikse riski võtma, kajakas võib teid rünnata, siis te võite selle võtta ja kajakapoja kuskile ära juhtida, aga siis reeglina aitab see, kui midagi pea kohale tõsta. Selleks võib olla vihmavari, selleks võib olla käekott, sest kajakad ründavad kõige kõrgemat punkti. Minu soovitus on inimestele kajakaperioodil olnud, et käige ringi tutimütsiga," lausus Mägi.
Toimetaja: Märten Hallismaa











