"Euroopa Liit peaks pidama põhjaliku arutelu uute liikmesriikide hääleõiguse suhtes seatavate ajutiste ja muutuvate piirangute üle, eriti EL-i seadusandluse osades, kus on nõutav ühehäälsus," kirjutasid viis riiki uudisteagentuuri Reuters nähtud ühisdokumendis. Sellega viitasid nad laienemist, välispoliitikat ja EL-i eelarvet puudutavatele otsustele, kus on praegu vaja kõigi liikmesriikide nõusolekut.

Ajal, kui Montenegro loodab pääseda EL-i 2028. aastal ning Albaania, Ukraina ja Moldova püüavad oma ühinemiprotsessiga kiiresti edasi liikuda, käivad liikmesriikide valitsuste vahel arutelud selle üle, kas uute liikmete jaoks seatavaid reegleid tuleks muuta, kommenteeris Reuters.

Mõned pealinnad survestavad EL-i tulevaste liikmete suhtes tugevamaid kaitsemeetmeid välja töötama, seda osaliselt tänu ühenduse kogemustele seoses demokraatia tagasilangusega Ungaris eelmise peaministri Viktor Orbáni ajal.

Viie riigi kirjas toodi välja võimalikud valikud, mis võiks tulevastesse ühinemislepingutesse lisada, sealhulgas uus järelevalvemehhanism ja kaitseklausel, mis võimaldaks rakendada riigi vastu meetmeid tõsise tagasilanguse korral sellistes valdkondades nagu demokraatia ja meediavabadus.

EL-i praegune eesistujariik Küpros teatas eelmisel nädalal, et on alustanud ettevalmistusi esimese liitumisläbirääkimiste teemade rühma, mis hõlmavad õigusriigi põhimõtteid ja demokraatlikke standardeid, ametlikuks avamiseks Ukraina ja Moldovaga.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval Tallinnas, et Ukrainaga tuleks kohe avada kõik kuus liitumisläbirääkimiste klastrit. Samal seisukohal on ka Eesti.