"Kui uus liikmesriik järgib reegleid, ei juhtu midagi. Kui ta reegleid ei järgi, hakkavad kaitsemehhanismid valusalt toimima – just sellist süsteemi me praegu loome," ütles Kos intervjuus väljaandele Politico esmaspäeval Luksemburgis toimunud välisministrite kohtumisel.

Kosi avaldus tuli ajal, mil Euroopa Liit avas Ukraina ja Moldovaga liitumisläbirääkimiste esimese klastri kuuest. Samal ajal lõpetas Montenegro ametlikult veel kahe läbirääkimispeatüki menetlemise ja astus liikmelisusele lähemale.

Euroopa Komisjonil on Kosi sõnul juba mõned ideed, kuidas süsteemi tugevdada. Nende hulka kuuluvad kaitsemeetmed ja üleminekuperioodid enne, kui liikmesriigile antakse täiel määral kõik EL-i liikmesusega kaasnevad õigused. Komisjon konsulteerib ka liikmesriikidega, mis kardavad, et tulevased laienemised võivad muuta otsustusprotsessi keerulisemaks või võimaldada valitsustel pärast liitumist reforme tagasi pöörata.

Mitmed EL-i riigid, sealhulgas Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland, on rõhutanud, et laienemisega peavad kaasnema garantiid, et reformid jäävad püsima ning uued liikmed ei muudaks jõudude tasakaalu liidus.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron toetavad muu hulgas järkjärgulist Euroopa integratsiooni mudelit, mille kohaselt võiksid näiteks Albaania ja teised Lääne-Balkani riigid saada majanduslikke ja poliitilisi eeliseid juba enne täisliikmeks saamist.

"Viimastel nädalatel on toimunud muutus – üha rohkem liikmesriikide juhte osaleb aruteludes ja pakub ideid," ütles Kos. "Loodan, et peagi saame rohkem üksikasju avaldada, kuid peamine mõte on õppida varasematest kogemustest mõne liikmesriigiga, kus tekkisid probleemid, sest pärast liitumist reegleid enam ei järgitud."

Politico meenutas, et Ungari blokeeris endise peaministri Viktor Orbáni ajal sageli EL-i üksmeelt nõudvaid otsuseid, näiteks Venemaa-vastaseid sanktsioone, ning kasutas vetoõigust Euroopa toetuse aeglustamiseks Ukrainale. Samal ajal külmutas EL Budapestile üle 10 miljardi euro toetusi süüdistuste tõttu, et Ungari rikub õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid. Diplomaatide sõnul soovitakse sellise olukorra kordumist tulevikus vältida.

Möödunud kuul alustas umbes 600 000 elanikuga Montenegro oma EL-iga ühinemislepingu koostamist, mis on tekitanud riigis lootust saada esimeseks uueks liikmesriigiks pärast Horvaatia liitumist 2013. aastal. Kosi sõnul aitab Montenegro leping luua mudeli tulevasteks laienemisteks.

"Uus on seekord see, et Montenegro liitumislepingus sätestatakse esimest korda mehhanismid, mis tagavad, et pärast EL-i liikmeks saamist järgitakse reegleid ka viie, kümne või viieteistkümne aasta pärast," ütles ta.

Montenegro peaminister Milojko Spajić ütles varem Politicole, et tema riik ei väldi kaitsemehhanisme, kui need aitavad säilitada liitumisprotsessi usaldusväärsust ja liikmesriikide vahelist usaldust, tingimusel et need on selged, etteaimatavad ja rakendatakse ainult siis, kui riik tõepoolest oma kohustusi rikub.

Samas rõhutas Kos, et liitumisprotsess peab jääma teenetepõhiseks. Ukraina ja Moldova on seni liikunud edasi koos, kuid pärast kõigi läbirääkimisplokkide avamist saab kiiremini edasi liikuda see riik, kes saavutab rohkem tulemusi, märkis volinik.