Teekonda Kalli järve juures asuvale soosaarele just sageli ette ei võeta, sest sinna pääsemine kõige lihtsam pole. Läbida tuleb ligi kuue kilomeetrine mööda Emajõe-Suursoo veeteed ja seejärel pidada soosaarel võitlus läbi nõgeste ja võsa lilleaasani.

"Selle koha kohta rääkisid kohalikud inimesed, et on üks koht Emajõe-Suursoos, kus kasvab jube palju neid lilli - siberi võhumõõkasid. Kellegagi mingil korral läksime otsima seda kohta ja siis avastasimegi talvel ja kui juba talvel oli selline vaatepilt, et need kuprad kõlisesid tuules, siis loomulikult kappasin siia järgmisel kevadel tagasi neid vaatama," ütles Emajõe-Suursoo loodusretkejuht Kristina Traks.

Tähelepanekuid, et Emajõe-Suursoos selline lilleaas asub, on juba saja aasta tagusest ajast, mil tehti soosaarel heina.

"Võib-olla need lilled sellepärast ongi, et heina tehti, sest inimene on hoolitsenud selle koha eest, et see ei ole kinni kasvanud. Ta tahab kasvada ikkagi võrdlemisi niisketes kohtades, aga samas mitte jalgupidi vees. Ta tahab niidukest, kust teda välja ei kaevata, aga kuna ta kasvab ka koduaias, siis see väljakaevamine on suur probleem. Siia sa ikka ei tule labidaga," lausus Traks.

Traksi sõnul on Eestis kohti, kus massiliselt siberi võhumõõkasid kasvab, üksikuid. Suursoos aga lilli vähemaks jäänud pole, pigem on võhumõõkadega kaetud ala laienemas. Kaasa aitavad sellele ka loomad.

"Põdrad võivad aidata seda levikut. Põdrad tegelikult ju hooldavad seda aasa siin. Nad tallavad siin, nad söövad põõsaid madalamaks ja nii ongi," lausus Traks.

Soosaarel asuvad võhumõõgad on täies ilus ka veel järgmisel nädalal. Edasine sõltub ilmast.