Täna saab häirekeskusega ühendust tavalise telefonikõne või sms-i teel. Kui seda saaks teha ka video teel, aitaks see anda kiiremat ja täpsemat abi, aga teeks selle ka lihtsamaks. Video võib aidata näiteks kuulmis- või kõneraskuste puhul või lähisuhtevägivalla juhtumite korral.

"Et inimesel oleks see vaikeseadetes, et see tema jaoks midagi ekstra sellist rakenduse laadimist ei tähendaks, vaid ta saab kohe valida videokõne ja meie saame videoga ka vastata, nii et päästekorraldaja näeb abivajajat ja sündmuskohta," selgitas häirekeskuse sotsiaalvaldkonna ekspert Sirli Seegar.

Tema sõnul on Euroopa Liidu nõue, et videolahendust tuleb pakkuda kahepoolselt. Häirekeskus on kahepoolseks videokõneks valmis, kuid tehnoloogiafirmad Google Android ja Apple võimaldavad praegu ainult ühepoolse videokõne pidamist.

"Nemad pakuvad sellist lahendust, et meie näeksime ainult sündmuskohta, aga siis abivajaja ei näe päästekorraldajat. Peame vaatama ja otsustama, mis suunas me edasi läheme, et me saaks pakkuda inimese jaoks just seda terviklahendust, mitte poolikut," ütles Seegar.

Asja teeb keerulisemaks, et tehnoloogiafirmadel ei ole kohustust kahepoolset lahendust pakkuda. Tehnoloogiafirmadega peab läbirääkimisi siseministeerium.

Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna juhi Hedi Arukase sõnul on võimatu prognoosida, millal kahepoolne videolahendus tulla võiks.

"Me jätkame nende lahenduste otsimist kogu aeg. Täpsemalt siis vaatamegi otsa sellele, et kuidas ja milliste tehnoloogiliste lahendustega me saaksime Eestis tulevikus kasutusele võtta selle kahepoolse videokõne. Seal on tehnoloogilised takistused, mille ületamiseks me koostööd teeme," ütles Arukase.

Tema sõnul tegeletakse hädaabinumbri 112 ligipääsetavusega pidevalt ja videokõnest realistlikum on praegu arendatav päästekorraldajaga reaalajas teksti vahetamise võimalus. See plaanitakse valmis saada aasta lõpuks.

"See tähendab seda, et inimene, kui ta helistab 112, siis ta muuhulgas saab samal ajal ka kirjutada ja see ei tähenda mitte nagu me oleme harjunud sõnumitega või telefonidega sõnumeid saatma, et kirjutad kogu selle sõnumi valmis ja näiteks kogu abivajaduse valmis ja siis edastad selle häirekeskusesse, vaid vastupidi. Kõik need tähemärgid ilmuvad täpselt samal ajal päästekorraldaja ekraanile, mida siis see abivajaja parasjagu sisestab," kirjeldas Arukase.