Eesti riigiasutustes ja põhiseaduslikes institutsioonides ning riigi sihtasutustes ja äriühingutes töötab sadu kommunikatsiooniga tegelevaid inimesi, kuid lisaks sellele on tavaline, et kommunikatsiooniteenuseid ostetakse hangetega sisse.

Summad, mis selleks kuluvad, on ministeeriumiti väga erinevad, kui need aga kokku liita, paisuvad kommunikatsioonikulud ligi 4,6 miljoni euro suuruseks.

Täpset numbrit on keeruline paika panna, sest eri asutused tõlgendavad kommunikatsioonikulusid erinevalt ning osa asutusi esitasid oma kulunumbrid ilma käibemaksuta, mis tähendab, et kokkuvõttes on riigi reaalsed kulutused kommunikatsioonile veelgi suuremad.

Kaitseministeeriumi valitsemisalas tehti eelmisel aastal kampaaniaid 450 000 euro eest. Neist suurimad olid kaitseväe reservteenistuse mainekampaania "Põhijõud", kampaania "Naised vormi" ning kaitseväe akadeemia sisseastumiskampaania.

"Kaitseministeeriumi valitsemisala lähtub põhimõttest, et iga meie kulutatud euro tooks Eestile tagasi võimalikult palju kaitsevõimet. Strateegiline kommunikatsioon, eriti Ukraina sõja valguses, on selle oluline osa," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Andra Nõlvak ERR-ile. Ta lisas, et just uute inimeste värbamine seoses uute võimetega, samuti reservväelaste suurem kaasamine on Eestile praeguses julgeolekuolukorras lähiaastatel võtmetähtsusega ning et nende inimesteni jõuda ja neid värvata, on vaja laialdast ja järjepidevat teavitust.

Kliimaministeerium tellis 2022. aasta lõpus meediamonitooringu hanke 2023.–2024. aastaks, mille maksumus oli 40 000 eurot.

Lisaks kulus 48 692 eurot kommunikatsiooniosakonnas sisse ostetud PR-teenustele, millest 23 602 eurot maksis Stationi meediamonitooring, 6336 eurot valitsusportaali keskne majutus- ja haldusteenus ning 4608 eurot BNS-i uudised.

"Muud väiksemad kulutused jagunevad väga erinevate teenuste vahel, nagu näiteks fotograafi teenus, kujundused, ürituste tehnika, tõlketeenused ja nii edasi," ütles ministeeriumi kommunikatsioonijuht Kadri Peetersoo.

Kliimaministeeriumi haldusalasse jääva transpordiameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Kai Simson ütles, et nende mullused hanked olid ennekõike seotud missiooniga olla liiklusohutuse eestkõneleja Eestis.

"Ohutussõnumite edastamiseks ja liiklejate käitumise mõjutamiseks korraldabki transpordiamet kampaaniaid ja teavitustegevusi erinevates kanalites üle Eesti. Just need kulutused moodustavadki hangete põhiosa," sõnas ta.

Transpordiametil kulus digiajakirja Teejuht artiklite koostamisele ja kujundamisele 19 672 eurot, millele lisandub käibemaks.

Ohutu asulavälise piirkiiruse meediakampaania loovlahendus aastateks 2024–2026 maksis 30 000 eurot pluss käibemaks ning ohutu talvise sõidukiiruse meediakampaania loovlahendus aastateks 2023–2025 maksis 16 500 eurot pluss käibemaks.

Lisaks ostis transpordiamet 14 000 euro ja lisanduva käibemaksu eest kampaaniapindasid viie meediakampaania jaoks, mis puudutasid joovet, kõrvalisi tegevusi roolis, asulavälist kiirust, asulasisest kiirust ja ohutut talvist sõidukiirust.

Televisiooni, raadiot ja veebimeediat hõlmav ristmeedia sisulahendus Eesti elanikkonna ohutusalase teadlikkuse tõstmiseks, mis kestis 2022. aasta maist kuni 2023. aasta aprillini, maksis 149 700 eurot pluss käibemaks ja hanke võitis Postimees Grupp.

Samuti 149 700 eurot läks maksma samasugune hange 2023. aasta maist kuni selle aasta aprillini, mille võitis taas Postimees Grupp. Hanke hinnale lisandus käibemaks.

Lisaks kulus transpordiametil mullu 3499 eurot pluss käibemaks 2022. aasta meediaauditi jaoks, mis telliti Balti Meediamonitooringu Grupp OÜ-lt.

Riigilaevastiku sisse ostetud kommunikatsiooni- ja turunduskulud olid eelmisel aastal 35 043 eurot ja kommunikatsioonijuht Kristel Kask ütles, et summa hõlmab kulusid uudisteportaalide lugemisõigusest kuni esindusürituste korraldamiseni.

Keskkonnainvesteeringute keskus ostis kommunikatsiooniteenuseid 26 172 euro eest, millest meediamonitooringule kulus 5671 eurot, BNS-i uudistele 4006 eurot ja kujunduskuludele 9075 eurot. Lisaks telliti neli erilehte ajalehtede vahel, kus tutvustati rohelahendusi, ringmajandust, keskkonnaprojekte ja muud sellist ning see läks maksma kokku 7420 eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on kommunikatsioonipartnerid kolmes valdkonnas. Võrdsuspoliitika osakonna nõustamist strateegilises kommunikatsioonis ning kommunikatsioonitegevuste elluviimist ostetakse raamhankega 29 500 euro pluss käibemaksu eest ja lepinguperiood on 2023.–2024. aasta.

"Proaktiivse kommunikatsiooni ettepanekud valdkonna teemade sidumisel teiste ühiskonnas aktuaalsete teemadega, innovatiivsed lahendused teemade tutvustamisel ja sihtrühmade kaasamisel," kirjeldas MKM-i avalike suhete osakonna juhataja Laura Laaster hanke sisu.

Teised kaks hanget puudutavad tegevusi, mis toimuvad alates sellest aastast. Reaalmajanduse, Eesti.ee ettevõtja digivärava ja EL-i ühtse digivärava valdkonna kommunikatsioonihanke maksumus on 90 000 eurot pluss käibemaks perioodiks 2024.–2027. aasta.

Digiarengu valdkonna kommunikatsioonitegevuste raamhange 2024.–2025. aastaks maksis 250 000 eurot pluss käibemaks ja sellega tellib MKM teavituskampaaniate ettevalmistamise, audiovisuaalse sisuloome ning väiksemahuliste analüüside ja uuringute läbiviimise, materjalide kujundamise, seminaride ja muu korralduse.

Ka on MKM-il kaks saatesarja. "Strateegia akadeemia" eesmärk on tõmmata tähelepanu Eesti majanduse oluliste valdkondade ees seisvatele väljakutsetele. See maksis eelmisel aastal 9600 eurot koos käibemaksuga ja tänavu kulub selleks umbes 13 000 eurot koos käibemaksuga.

"Tegemist on tehnilise elluviimisega, saate sisu on meie oma maja inimeste poolt ette valmistatud," ütles Laaster.

Sellel aastal kulub koos käibemaksuga 7000 eurot ka vebinarisarja "Statistikaminutid" tootmiseks, kus räägitakse Laasteri sõnul majanduse, töö ja digivaldkonna statistikast lihtsalt ja löövalt.

"Lisaks on meil riigi IT-teemaline podcast "Olukorrast digiriigis", mille maksumus on 29 900 eurot pluss käibemaks. Tellime ühe podcast'i osa nädalas, kokku 45 saadet 2024. aastal," rääkis Laaster.

Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) on alates 2022. aasta suvest riigihankega leitud partner loovtööde teostamiseks ja meediapindade ostmiseks. Leping on sõlmitud kolmeks aastaks ja möödunud aastal telliti neilt töid kokku 121 000 euro eest.

Suuremad kululiigid olid RMK kommunikatsiooni- ja turundusosakonna juhataja Triin Küttimi sõnul jõulukuuse riigimetsast toomise teavituskampaania materjalidele ja meediapindadele, milleks kulus umbes 40 000 eurot, ning riigimetsast saunaviha toomise teavituskampaania materjalidele, mille maksumus oli umbes 25 000 eurot. Kasevihakampaania oli esmakordne, kuid jõulukuusekampaaniad on iga-aastased ja nende maksumus on aastati olnud erinev, kuid mitte üle 50 000 euro.

Umbes 18 000 eurot maksis aastaraamat-keskkonnaraporti kujundusele ja trükile, 10 000 eurot maamessi boksi kujundusele, tootmisele, sisustus- ja messitarvetele, 9200 eurot metsaistutusürituse teavitusmaterjalidele ja meenetele, 3500 eurot Sagadi metsamuuseumi turundusmaterjalidele ning 2500 eurot töökuulutuste kujundusele ja avaldamisele.

"Lisaks tegime väikehanke leidmaks partnerit, kes aitab koostada kommunikatsioonistrateegiat RMK uuele arengukavale. Selle töö hinnaks kujunes 21 600 eurot ja loodud strateegia kehtib kuni 2028. aasta lõpuni," kirjeldas Küttim ja lisas, et aprillist on neil tööl oma kujundaja ja seega väheneb kujundustööde sisseostmine. 

Keskkonnaameti avalike suhete eelarvest möödunud aastal PR- või turundusteenuseid ei hangitud.

Ameti avalike suhete osakonna juhataja Liivi Reinhold ütles, et kommunikatsiooniga haakuvatest kuludest üldse olid mullu suurimad riigieelarvelised väljaminekud kodulehe majutusteenus rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusele, milleks kulus 4224 eurot.

Lisaks telliti meediakajastuste regulaarseid statistilisi ülevaateid, mis maksis aastas 3888 eurot, osaleti institutsioonide usaldusväärsuse uuringus – 1452 eurot, ning lasti kujundada ja trükkida oma töötajatele mõeldud ja keskkonnakaitse reeglite seisukohast oluliste kuupäevadega märgistatud seinakalender – kokku 870 eurot.

"Siin ülevaates ei ole kajastatud välisrahastusega projekte, kus keskkonnaamet on projektimeeskonnas ja kus võib olla ette nähtud ka kommunikatsioonitegevusi, mis seotud konkreetse projekti eesmärkidega ja mida rahastatakse välistest allikatest," täpsustas Reinhold.

Keskkonnaagentuur ostis eelmisel aastal kommunikatsiooniteenuseid ringmajanduse võimekuse tõstmise projekti raames ning kahe hanke kogusumma oli 103 761 eurot.

"Tegemist on Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014−2021 programmi "Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine" meetmest rahastatud tegevustega, mis on suunatud ringmajandusest teadlikkuse tõstmisele Eestis," selgitas keskkonnaagentuuri digikommunikatsiooni peaspetsialist Merike Lipu.

Samuti kliimaministeeriumi haldusalasse jääv Loodusmuuseum ei ole riigihankeid turundus- ja kommunikatsiooniteenuste sisse ostmiseks läbi viinud. Muuseumi kommunikatsioonijuht Dagmar Lamp ütles, et väikeostudena hangivad nad reklaamiga seonduvat, näiteks plakatite kujundus ja tootmine või reklaampinnad.

"Eelmise aasta näituste "Puudega linn", seenenäitus ja paar väiksemat trepigalerii näitust turunduskulu kokku jääb suurusjärku 12 000 eurot, millest olulise osa katame omatulu vahenditest," lisas Lamp.

Loodusmuuseum panustab tema sõnul eelkõige tasuta lahendustesse, nagu kultuurpinnad, ETV kultuuriteated, täitepinnad ja majasisene tugev PR-töö.

Sotsiaalministeerium hankis möödunud aastal kaks kommunikatsiooniga seotud teenust: hooldereformi teavituskampaania maksis 41 350 eurot ning peresõbraliku tööandja märgise teavituskampaania 50 270 eurot, mõlemale hinnale lisandus käibemaks.

Terviseametil kulus HPV-vastase vaktsineerimise meediakampaania korraldamiseks 78 882 eurot, millele lisandub käibemaks. Kampaania viis läbi Akkadian OÜ.

Mürgistusennetusnädala kampaania "Kevad 2023" korraldas PR Partner 25 000 euro eest, sarnase kampaania "Suvi 2023", mis keskendus laste suvistele mürgistusohtudele, viis läbi Akkadian 30 540 euroga, mõlemale summale lisandus käibemaks.

Kampaania "Sügis 2023", mis keskendus seenemürgistuste ohule, korraldas taas Akkadian 32 659 euro eest ning 18 790 eurot kulus AS-ilt Emor tellitud Covid-19 pandeemia ekspertuuringule. Lisaks sai AS Kuma 6284 eurot Covid-19 pandeemia ekspertuuringu keeletoimetamise, kujunduse ja trükkimise eest. Nendelegi summadele lisandus käibemaks.

Lisaks oli terviseametil ilukampaania "Ma usaldan. Ma kontrollin", mille visuaalid tootis Vestmint Pro OÜ 1900 euro eest ning meediamonitooring telliti station.ee-lt 885 euroga kuus pluss käibemaks.

Ravimiamet viis eelmisel aastal turunduse-, kommunikatsiooni, PR- ja muude teenustega seonduvalt läbi ühe hanke, mille maksumus oli ameti kommunikatsioonijuhi Carmen Katariina Siku sõnul alla 2000 euro.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskusel (TEHIK), mis jääb sotsiaalministeeriumi haldusalasse, oli mullu kolm PR-iga haakuvat hanget või sisseostu, ütles nende väliskommunikatsiooni juht Grete Kivi.

59 999 euro eest valmistas Estfilm Productions värbamis- ja mainevideoid, mille vajadust põhjendas Kivi asjaoluga, et viimastel aastatel on olnud IT tööjõuturul väga tihe konkurents ning heade spetsialistide värbamine avaliku sektori IKT valdkonda väga keeruline.

"Me konkureerime tööjõuturul tugevalt ka erasektoriga, sealhulgas iduettevõtetega, kellel on hoopis teistsugused motivatsioonipaketid, kui avalikus sektoris võimalik on pakkuda, seega on need videod meie visiitkaardiks potentsiaalsetele töötajatele ja teadlikele teenusekasutajatele," lausus ta.

Kivi sõnul valmis TEHIK-uga koostöös viie video stsenaarium ja umbes 2,5-minutiline video.

Lisaks oli mullu meediamonitooringu väikehange, mille võitis Baltic Media Monitoring Group ja mille hind on 450 eurot kuus ning kogu lepinguperioodi peale 16 200 eurot. Teenuse sisuks on meediamonitooring ja -analüüs, mis hõlmab Eesti kõiki üleriigilisi, kohalikke väljaandeid ning mõjukaimaid nišimeediakanaleid, aga ka sotsiaalmeediakanaleid.

Geenius Meedialt ostab TEHIK 1250 euro eest kuus ja kogu lepinguperioodi peale 15 000 euroga riigi IT-teemalist podcast'i "Kriitiline intsident", mida tehakse Geeniuse platvormil koostöös siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT).

"Oluline oli käsitleda riigi infotehnoloogia teemasid podcast'i formaadis, kuna see aitab populariseerida IT-s töötamist ning tutvustada olulisi aspekte seoses riigi IT-ga. Saate sihtgrupp hõlmas nii IT-valdkonna eksperte, kelle jaoks see pakub sügavamat arusaama valdkonna sündmustest ja katsumustest kui ka laiemat avalikkust, kes soovib mõista riigi IT-süsteemide olulisust ja toimimist," lausus Kivi.

Ta lisas, et kuigi saadete keskmes olid TEHIK-u ja SMIT-i teemad, käisid saates oma teemadest rääkimas ka teised IT-majad, asutused, ametid ja ministeeriumid, kes said aktuaalsetel teemadel sõna võtta.

Tervise arengu instituut (TAI) on viimastel aastatel lähtunud sissehangitavate teenuste puhul mõistlikkuse ja kokkuhoiu printsiibist, ütles instituudi avalike suhete juht Valdo Jahilo.

2023. aastal tellis TAI hangetega turundustegevusi ja kampaaniaid kokku umbes 700 000 euro eest.

"Võrreldes 2022. aastaga kahanes meie sissetellitavate turundus- ja kommunikatsioonialaste teavitustööde maht eelmisel aastal 20 protsendi jagu. Käesolev, 2024. aasta jätkab sama trendi ning sellistele tegevustele plaanitud eelarve on veelgi väiksem. Näiteks oleme alates käesoleva aasta algusest lõpetanud oma teavitus- ja infomaterjalide füüsilise trükkimise, kõik on allalaetavad elektrooniliselt meie kodulehelt," tõi Jahilo välja.

Jahilo lisas, et TAI ülesanne on edendada rahvastiku tervist ning lõviosa TAI sissehangitavatest kommunikatsiooni- ja turundustegevustest on osa nende tervise-edenduslikust tööst, mis aitab elanikel oma eluviisi tervist toetavamaks muuta ning terviseohtudest teavitada. Jahilo tõi näiteks üleskutsed loobuda suitsetamisest, tarvitada vähem alkoholi, toituda tervislikumalt ja nii edasi.

"Elanike tervise edendamine ning hoiakute kujundamine on pikaajaline ning kompleksne töö, mida järjepidevad kommunikatsiooni- ja sotsiaalturundustegevused toetavad. Samuti sisaldub meie kommunikatsioonieelarves kampaaniate eel- ja järeluuringud, et saaksime meie tegevuste nähtavuses ja efektis kindlad olla," ütles Jahilo.

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ostis turundus- ja kommunikatsiooniteenuseid veidi üle 286 000 euro eest. Ameti kommunikatsiooninõunik Kristina Kukk ütles, et sellest summast ligi 190 000 eurot ehk 66 protsenti tasuti erinevate välisprojektide rahastusest.

"Suurim väljaminek summas 63 000 eurot oli seotud Eesti Rahvusringhäälinguga koostöös valminud saatesarja "Koduteel" produktsiooniga. Lisaks eeltoodule tellisime mullu erinevatelt meediamajadelt taskuhäälingu- aga ka telesaateid kokku summas ligi 11 000 eurot," rääkis Kukk.

Tema sõnul tellis SKA mullu ka kuus sotsiaalkampaaniat, mis maksid kokku ligi 123 000 eurot: riikliku perelepituse kampaaniale kulus veidi üle 41 000 euro, asendushoolduse kampaaniale "Laps on pereootel" pisut alla 27 000 euro, lastemaja meediakampaaniale ligi 23 000 eurot, seksuaalse ahistamise kampaaniale 19 000 eurot ning ohvriabi kriisitelefoni kampaaniale 13 000 eurot.

"Ülejäänud summa oli suuremalt jaolt seotud SKA e-kursuste, pakutavate teenuste tutvustavate videote ja teavitusmaterjalide tootmisega kaasnevate kuludega," lisas Kukk.

Siseministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Kaja Sepa sõnul nad 2023. aastal PR- ja turundusteenuseid sisse ei ostnud. Küll aga tehti seda ministeeriumi haldusalas.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusel (SMIT) oli eelmisel aastal teenusena leping Geenius Meedia OÜ-ga podcast'i "Kriitiline intsident" jaoks. Selle tarbeks tegi SMIT möödunud aastal hankelepingu summas 15 000 eurot, millele lisandus käibemaks.

Politsei- ja piirivalveamet kommunikatsiooni- ega turundushankeid ei teinud, küll aga tehti kolm kampaaniat väikeostuga ja olemasoleva raamlepingu alt.

"Sisseostetud teenuseks oli meediapindade soetamine abipolitseinike värbamiskampaaniale ning kampaaniale "Ära lase purjus sõpra rooli". Lisaks tellis PPA teenusena animeeritud video alaealiste erikohtlemise süsteemi loomisest, mille raha tuli välisrahastusest," selgitas Sepp.

Abipolitseinike värbamiskampaania kogukulu oli 29 791 eurot, mille eest soetati meediapindu. Purjus sõbra rooli mitte laskmise kampaania tehti koos transpordiametiga ja siseministeeriumi osa oli sellest 3549 eurot, mis kulus samuti meediapindadele, ning 3400 eurot läks animeeritud video jaoks, kuid PPA viimase puhul kulutusi ei teinud, sest kampaaniat rahastati Norra-1 projektist.

Häirekeskus ostis turunduslikke teenuseid sisse töötajate värbamise ja tunnustamisürituste korraldamiseks. Näiteks tehti töötajate värbamise toetamiseks mainevideo, tunnustati eeskujuliku hädaabikõne teinud lapsi ning anti auhindu hädaabinumbri 112 teadlikkuse tõstmise kampaania võitjatele. Kokku kulus selleks 15 078 eurot pluss käibemaks.

Päästeametil kulus väljast tellitud kommunikatsiooniteenuste eest mullu kokku 436 000 eurot.

Sellest 26 000 eurot maksid kohalikele omavalitsustele tehtud kriisikommunikatsiooni koolitused ja õppused, mis telliti väljast. Kokku koolitati sel moel 40 omavalitsuse esindajaid. 150 000 eurot kulus kahele kevad-suvel ja sügisel toimunud infokampaaniale, kus õpetati, kuidas toimida kriisiolukorras.

"OleValmis!" rakenduse tutvustamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks kulus umbes 230 000 eurot, millest lõviosa läks meediapindade ja -aja soetamiseks ning lisaks kulus 20 000 – 30 000 eurot tuleohutuse, veeohutuse ning vingugaasi ohu teadvustamise ja riskide vältimise tegevuste peale.

Sepp märkis, et päästeamet kasutab enamiku koolituste, teavitustööde, ennetustegevuste ja -kampaaniate juures nii organisatsiooni olemasolevaid kui ka väliseid ressursse. Tavaliselt ei osteta tervikteenuseid, vaid vajalikke elemente.

"2023. aastal keskenduti olulistele tegevustele, mis olid suunatud avalikkuse harimisele, elusid päästva käitumise juurutamisele ja teavitamisele," ütles Sepp.

Justiitsministeerium tasus mullu meediamonitooringu eest kokku 17 880 eurot pluss käibemaks. Justiitsministeeriumi avalike suhete juht Maria-Elisa Tuulik märkis, et monitooringut ostavad nad sisse kogu haldusalale ehk summa sisaldab ka prokuratuuri, kohtute, konkurentsiameti, patendiameti, andmekaitse inspektsiooni, Eesti kohtuekspertiisi instituudi ning registrite ja infosüsteemide keskuse monitooringuteenust. Sellel aastal on teenuse hind sama.

"Kuna justiitsministeerium korraldab riiklikke mälestustseremooniaid Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaalis märtsiküüditamise ja juuniküüditamise aastapäevadel ning kommunismi ja natsismiohvrite mälestuspäeval, siis neile üritustele oleme ostnud väljast sisse professionaalse fotograafi teenuse. Samuti korraldame vägivallaennetuse auhinna, kodanikujulguse aumärkide ja Tammepärja aumärkide üleandmist, ka neil üritustel oleme kasutanud välist fotograafi. Üldjuhul on selliste ürituste pildistamise hind ühe korra kohta jäänud ca 140–200 euro vahele, millele lisandub käibemaks," kirjeldas Tuulik.

Ta lisas, et tänavu on ministeeriumil plaanis hankida Euroopa Liidu fondide toel kaks kommunikatsiooniga seotud tegevust, kuid igal aastal nad suuri kampaaniaid ei tee.

Välist teenusepakkujat kasutas mullu justiitsministeeriumi haldusalasse kuuluv vanglateenistus, mis korraldas sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledžisse värbamiskampaania. See maksis 22 000 eurot, millele lisandus käibemaks.

"Kampaania tulemusel tõusis võrreldes varasemate aastatega nii kolledži kui ka teenistuse nähtavus. Tingimustele vastavaid avaldusi laekus 53, mis näitas ka kandidaatide suuremat teadlikust ja eelnevat analüüsimist eriala sobivusest," sõnas Tuulik. Ta tõi välja, et 1. septembril alustas esimesel kursusel korrektsiooni eriala kõrgharidusõppes 20 üliõpilast ja üle pika aja suudeti täita kõik õppekohad, samas kui varasemalt ei ole kõrgharidusõppesse tulnud piisavalt kandidaate. Üks põhjuseid oli Tuuliku hinnangul just kampaania.

Kohtute kommunikatsioonis teevad kõik üheksa kohut kampaaniat koos. Püsivat kommunikatsioonipartnerit neil Tuuliku sõnul ei ole, samuti pole konkreetseteks tegevusteks kommunikatsioonipartnerit hangitud. Eelmisel aastal kulutati kohtutöö noortele tutvustamise projektidele 12 195 eurot. Summa sisaldas videoid, brošüüri kujundamist ja trükki, kuut podcast'i episoodi ja arvamusfestivalil osalemist.

Ka tänavu on kohtute eelarves 6000 eurot kümne taskuhäälingusaate jaoks, kuid Tuuliku sõnul pole nende eesmärk kohtusüsteemi tutvustada või promoda, vaid anda inimestele kasuliku infot näiteks selle kohta, kuidas võlakeerisest välja tulla või mida pidada silmas laste hooldusõiguse vaidluste puhul.

Andmekaitse inspektsioon tootis mullu kaheksa podcast'i saadet, kus avatakse andmekaitseasjatundjatega selle valdkonna teemasid ja ka tänavu on plaanis iga kuu üks saade teha. Eelmisel aastal kulus sellele 2100 eurot pluss käibemaks.

Lisaks kulus andmekaitse inspektsioonil veidi alla 5000 euro aastaraamatu väljaandmiseks. Inspektsioon toimetab raamatu ise, kuid lisakulu tuli küljenduse, kujunduse ja trükiteenuse sisseostmisest.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium tõi välja ministeeriumi ja selle allasutuste mullused kogukulud turundusele ja kommunikatsioonile, mis olid 386 867 eurot ilma käibemaksuta. Millised asutused ja mida selle summa eest tegid, ministeerium ei täpsustanud.

Rahandusministeerium tegi mullu kaks riigihanget, mõlemat rahastati Euroopa Sotsiaalfondi tehnilistest vahenditest. Üks hange puudutas Ida-Viru õiglase ülemineku protsessi kommunikatsiooni, mille summa oli 128 910 eurot. Teenus hõlmas nii meediakampaaniat, veebilehe loomist ja haldamist, kommunikatsioonistrateegia loomist ja tegevusi alates 2023. aasta lõpust kuni selle aasta lõpuni.

Samuti leiti hankega mullu turunduskommunikatsiooni partner struktuurivahendite 2014–2020 perioodi parimate projektide konkursi "Südamega tehtud eurotegu" korraldamiseks ja summa, mis selleks kulus, oli 76 757 eurot.

"Siseriiklikest rahadest hankis rahandusministeerium möödunud aastal väikeostuna kommunikatsioonistrateegia, kuna varasem oli koostatud aastateks 2011–2015. Kolme pakkumise tulemusena osutus valituks Hamburg ja Partnerid ning töö maksumus 11 286 eurot," ütles rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Elina Kink.

Lisaks kasutab rahandusministeerium Stationi meediamonitooringu teenust, mille kogukulu eelmisel aastal oli 14 892 eurot.

Rahapesu andmebüroo kulutas mullu lepingu alusel disainile 9875 eurot ja see summa sisaldas käibemaksu. Büroo kommunikatsiooni ja koostöö osakonna juhataja Õnne Metsa sõnul on avalikkuse teavitamine tegevustest, millega tõkestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamist ning sellega seotud ametkondade ja erasektori koolitamine ja välissuhtlus rahapesu andmebüroo seadusest otseselt tulenevad ülesanded.

Mets lisas, et kommunikatsioonitööga seonduvaid riigihankeid rahapesu andmebüroo korraldanud ei ole.

Maksu- ja tolliameti kommunikatsiooni- ja välissuhete osakonna juhataja Katrin Lunt ütles, et nemad riigihankeid eelmisel aastal ei korraldanud, kuid on hankinud väikeostudena kaks kampaaniat, mille sihtrühmani jõudmiseks on olnud tarvis sotsiaalmeedia ja mõjuisikute kaudu sõnumit levitada.

"Enne suviste hooajatööde algust teavitasime 15–24-aastaseid noori ümbrikupalga vastuvõtmisega seonduvatest ohtudest. Töö tunnustati Hõbemuna auhinnaga avaliku sektori kommunikatsiooni kategoorias," kirjeldas Lunt, kelle sõnul kulus selleks 14 600 eurot.

Aasta lõpus viis maksuamet läbi platvormide kaudu lisatulu teenijatele suunatud digikampaania, mis tuletas meelde, et tegemist on maksustatava tuluga ning see tuleb korrektselt deklareerida. Selleks kulus 19 765 eurot.

Riigi tugiteenuste keskus (RTK) viis mullu läbi ühe kommunikatsiooniga seotud riigihanke, et leida turunduskommunikatsioonipartner struktuurivahendite 2014–2020 perioodi parimate projektide konkursi korraldamiseks. Hankesumma oli 76 757 eurot ja seda rahastati struktuurivahendite tehnilisest abist. Sinna juurde lisandus auhinnatseremoonia maksumusega 12 600 eurot.

"Vajadus ürituse korraldamiseks leida partner tulenes sellest, et RTK kommunikatsiooniosakonnal ei olnud piisavalt ajalist ja inimressurssi ise nii mahuka kampaania korraldamiseks," ütles RTK kommunikatsiooniosakonna juhataja Madle Mereste.

Alla riigihanke piirmäära jäid tema sõnul veel mõned projektid, näiteks oldi kaaskorraldajad Euroopa päeval ja tehti Ida-Virumaale mõeldud erileht, et tõsta sealsete elanike teadmisi eurotoetustest. Erilehe projekt maksis koos käibemaksuga 11 790 eurot.

Eurotoetuste abil tehtud projekte kajastati saates "Elamusi täis Eesti" ning kümne saatelõigu hind oli 8000 eurot pluss käibemaks. Mereste rõhutas, et kõiki neid projekte rahastati EL-i struktuurfondide eelarvest.

Stationi meediamonitooringu teenusele kulus riigi tugiteenuste keskusel mullu 6000 eurot ja RTK usaldusväärsuse uuringule 1300 eurot.

Statistikaamet ostis eelmisel aastal hankega sisse andmekirjaoskuse nädalaga seotud video, mis selgitab keskmise ja mediaanpalga erinevust. See läks ameti meediasuhete juhi Heidi Kuke sõnul maksma 5143 eurot. Lisaks tasus statistikaamet meediamonitooringuettevõttele Balti Meediamonitooringu Grupp OÜ aastatasu 7572 eurot.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonivaldkonna juhi Mari Annuse sõnul ei osta ministeerium ja allasutused üldjuhul sisse tavapärast kommunikatsiooniteenust, pigem on tegemist üksikute kampaaniate tellimisega, videote loomise või muu sellisega. Eelmisel aastal selliseid hankeid läbi ei viidud ning seda ei teinud Annuse kinnitusel ka rahvusarhiiv, kirjandusmuuseum, Ahhaa teaduskeskus ega Eesti teadusagentuur (ETAG).

"ETAG koordineerib koos partneritega teaduskommunikatsiooni- ja populariseerimistegevusi ning viib sisutegevusi ise ellu," lisas Annus.

Sihtasutus Kutsekoda tellis mullu 9480 euro eest OSKA uuringuid tutvustavate videote loomise ning 40 000 euro eest Europassi ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tutvustamise meediakampaania.

Ka Eesti Keele Instituut tellis kommunikatsiooniteenust summas 29 700, et tutvustada strateegilisi tegevusi ja eesmärke ning viia sõnumeid väliste siht- ja sidusgruppide ning laiema avalikkuseni.

Samuti haridusministeeriumi haldusalasse kuuluv haridus- ja noorteamet (harno) on asutuse kommunikatsioonispetsialisti Tiina Nõmme sõnul sisse ostnud kommunikatsiooni- ja turundusteenuseid töölõikude osas, mida majasiseselt ei ole.

"Näiteks saatesarja "Noor meister" produktsioon, kujundus- ja trükitööd, videotöötlus ja -produktsioon. Aastal 2023 kokku summas 357 000 eurot," kirjeldas Nõmm.

Välisministeeriumi meediasuhete büroo direktor Liisa Toots ütles, et nende mulluste hangete hulgas on kommunikatsiooni puudutavate osadega näiteks tõlketeenuse hange ja pressisündmuste korraldamise hange. Samuti on hankeid tehtud disainipartneri leidmiseks ja äridiplomaatiliste ürituste turundustegevusteks välismaal. Väikehankeid on korraldatud näiteks fotograafiteenuse tellimiseks.

Tõlketeenuse hanke sisuks on välisministeeriumi tegevusvaldkondade puututavate ja juriidiliste tekstide toimetamine ja tõlkimine. Avalike suhete osakond tellib Tootsi sõnul tõlke ja toimetamise teenust erandkorras siis, kui oma maja tõlkijad-toimetajad on tööst eemal või on vaja tõlget mõnes muus keeles kui inglise.

"Avaliku kommunikatsiooni – pressiteated, kõned, trükised, kodulehele üles laetavad tõlked ja nii edasi – 2023. aasta tõlketööde maht oli 993 eurot pluss käibemaks. Kogu avaliku kommunikatsiooni osa on umbes neli protsenti hanke kogumahust," selgitas ta.

Pressisündmuste hankega otsis välisministeerium pressikonverentside ülekande pakkujat ja eelmisel aastal telliti seda teenust 18 345 euro eest, millele lisandus käibemaks. Toots ütles, et ülekandeid tehti näiteks pärast Eesti ja Soome, Eesti ja Türgi ning Eesti ja Ühendkuningriigi välisministrite kohtumist.

Ka on välisministeerium tellinud fotograafi ning operaatori- ja montaažiteenust, milleks on sõlmitud raamleping väikehanke raames. Mullu telliti niisuguseid teenuseid 12 840 euro eest, millele lisandus käibemaks.

32 694 eurot pluss käibemaks kulus disainpartneri hankeks, mis oli Tootsi sõnul vajalik näiteks saatkondadele visuaalsete materjalide ja ürituste tarvis erikujunduste tellimiseks.

Lisaks tellis välisministeerium eelmisel aastal Souli ja Singapuri ettevõtluskeskustes toimuvate sündmuste korraldamise teenust, mis sisaldas ka kommunikatsiooni ja turundust kohalikule sihtgrupile, sealhulgas meediasse. Nende teenuste eest tasuti Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastuse fondist (RRF). 

"Nii Souli kui Singapuri ettevõtluskeskuste ürituste tarvis tellitud teenused, 2023. aastal kogusummas 62 342 eurot, sisaldavad nii keskuse enda kui ka Eesti riigi ja sealhulgas ärikeskkonna tutvustust kui ka konkreetse ürituse turundusmaterjale ja kommunikatsiooni," täpsustas Toots.

Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik kinnitas, et nemad mullu turundus-, kommunikatsiooni- ega PR-teenuseid ei hankinud.