Liitiumioonakusid leidub tänapäeval paljudes korduvlaetavates seadmetes ja on seega kõikjal meie ümber. Näiteks kasutatakse neid nutitelefonides, sülearvutites, akutööriistades ja elektrisõidukites.

Päästeameti statistika järgi toimub Eestis aastas keskmiselt ligi 40 liitiumioonakudest alguse saanud tulekahjut.

Liitiumioonakude põlengud erinevad tavapärastest tulekahjudest selle poolest, et aku võib pärast kustutamist uuesti süttida. Seetõttu tuleb päästjatel seadmeid pikalt vees jahutada ja jälgida.

"Liitiumioonakude põlengute kustutamine ei ole alati väga lihtne. See mõnikord tähendab seda, et jahutada tuleb seadet lausa päevi. Autode puhul vähemalt seitse päeva. Aga ka muude selliste seadmete puhul ikkagi vähemalt paar-kolm päeva peaks või võiks need vees kindlasti nii öelda uppuda," ütles päästeameti ohutusteadlikkuse ekspert Tuuli Taavet.

Väiksema seadme aku põlengu korral võib selle võimalusel ise veega uputada.
Kui tegemist on võimsama seadme, näiteks elektrisõiduki aku põlenguga, tuleb viivitamatult päästeametisse helistada.

"Esiteks nad põlevad üliintensiivselt, väga kõrgetel temperatuuridel, seal on väga suur plahvatusoht ja kolmandaks on see, et need seadmed eritavad põlemisel väga-väga mürgiseid gaase," sõnas Taavet.

Suurem osa akudega seotud õnnetustest saab alguse just öisel ajal, mil inimesed magavad. Päästeamet soovitab riski vähendamiseks kahjustada saanud akusid mitte kasutada ning laadivaid seadmeid järelvalveta mitte jätta.

"Et ikkagi sellises kohas, kus on siuke toatemperatuur – ei ole niiske, ei ole liiga kuum. Ümber pole põlevmaterjali. Seal toas võiks olla suitsuandur kindlasti."