Kuigi vee-ettevõtted on tiheasustusaladel loonud võimalused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühinemiseks, ei ole ligi 15 protsenti Eesti elanikest siiski liitunud. Üheks takistuseks on liitumise kõrge maksumus.

Eesti Vee-ettevõtete Liidu juhatuse esimehe Hans Liibeki sõnul seisneb probleem kulukates lisatöödes, mida tuleb teha omaniku krundil.

"Praktikas on väga palju liitumispunkte välja ehitatud, et võimalus liitumiseks on olemas. Aga just kinnistusisesed tööd – majasisene taristu on vaja ümber ehitada ja teadupärast on see väga-väga kulukas ja inimesed takerduvad selle taha."

Liibeki sõnul sõltub liitumise maksumus tööde mahust. Lihtsamatel juhtudel võivad liitumistasud jääda tuhande kuni viie tuhande euro vahele. Kui rajada tuleb pikem torustik ning teha töid kinnistul, võib maksumus ulatuda üle kümne tuhande euro.

Tallinna Vee finantsdirektori Taavi Grööni sõnul on pealinnas kulud suuremad.

"Keskmised liitumispunkti maksumused on seal alla kahekümne tuhande euro. Aga koos juba kinnistusisese taristuga ikkagi selgelt üle kahekümne tuhande euro."

Gröön rõhutas, et keskmine hind on väga üldine näitaja ning see sõltub palju nii kinnistu suurusest, asukohast kui ka taristu rajamise vajadustest.

Praegu tuleb liitumisega seotud kulud tasuda kinnistu omanikul endal. Liibeki sõnul puudub riiklik toetusmeede, mis aitaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist rahastada.

"Täna ei ole riigil sellist paketti, mis võimaldaks liitumist toetada."

Erandiks on Liibeki väitel aga hajaasustusega piirkonnad.

"Seal on üks kolmandik kinnistu omanik, üks kolmandik riik ja üks kolmandik omavalitsuse poolt."

Liibek leiab, et praegu puudub inimestele, kes liitumiskulusid katta ei suuda, hea lahendus ja seega peab kinnistu omanik oma probleemi ise lahendama.

"Ei ole head lahendust praegu minu poolt küll laua peale panna. Igaüks peab ise oma probleemiga tegelikult tegelema: sinu kinnistu, sina oled omanik, sina pead selle eest hea seisma. Kui sa sellega hakkama ei saa, siis tuleb valikuid teha. Elu on selline."

Grööni sõnul on oluline, et võimalikult palju kinnistuid oleksid ühisveevärgiga ühendatud, sest sellest võidavad nii keskkond kui ka vee- ja kanalisatsiooniteenuse kasutajad.

Liibek märgib, et laiemat pilti vaadates on olukord Eestis viimase paarikümne aastaga oluliselt paranenud ning ühisveevärgi ja reovee puhastamise arenguga on tehtud suur samm edasi.