Oluline Venemaa-Ukraina sõjas pühapäeval, 5. juulil kell 22.08:

- Ukraina kaitseminister: juunis tapeti või haavati raskelt ligi 28 000 Vene sõdurit;

- Zelenski: Venemaa valmistab ette ulatuslikke rünnakuid;

- Ukraina ründas teadete kohaselt taas Krimmi alajaamu;

- Kiiev: Kostjantõnivka on Ukraina relvajõudude kontrolli all;

- Zelenski: Putin valetab Kostjantõnivka vallutamise kohta;

- Fedorov: edukad löögid rohkem kui 50 kilomeetri kaugusele on kahekordistunud;

- Zelenski: Venemaa ründas nädalaga ligi 2200 drooni ja 106 raketiga;

- Zelenski arutas Rootsi peaministriga õhutõrjet ja Gripenite tarnimist;

- Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest;

- Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud;

- Zelenski ja Putin rääkisid enne NATO tippkohtumist Trumpiga;

- Venemaa suurrünnakus Kiievile hukkus uuendatud andmetel 31 inimest;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1290 sõdurit.

Ukraina kaitseminister: juunis tapeti või haavati raskelt ligi 28 000 Vene sõdurit

Ukraina relvajõud tapsid või haavasid juunis ligi 28 000 Vene sõjaväelast, teatas pühapäeval kaitseminister Mõhhailo Fedorov.

Fedorov märkis sotsiaalmeedias, et samuti püstitas Ukraina rekordi sõidukite ja mootorrataste hävitamises.

Ukraina ründas juunis üle 200 000 vaenlase sihtmärgi. Fedorovi sõnul on iga tabamus salvestatud ka videole.

Logistics destroyed, capabilities reduced. ​In June, the Defense Forces hit over 200,000 enemy targets, with a massive focus on supply lines and deep strikes. Thanks to the e-Points system, we are identifying effective tactics and scaling them across the entire front. pic.twitter.com/Uqcxd7VoZo

— Mykhailo Fedorov (@FedorovMykhailo) July 5, 2026

Ministri sõnul jätkus Venemaa logistikale suunatud rünnakute arvu kasv kogu juuni jooksul. Lisaks peaaegu kahekordistus tabamuste arv sihtmärkidele, mis asusid rindejoonest kaugemal kui 50 kilomeetrit.

Fedorov teatas ka, et okupeeritud Krimmi sihtmärkidele suunatud rünnakute intensiivsus suurenes juunis märkimisväärselt.

Tema sõnul on peamine eesmärk endiselt vaenlase logistika hävitamine. Ladude, transpordi ja varustusteede hävitamine vähendab vaenlase võimet oma üksusi varustada.

Zelenski: Venemaa valmistab ette ulatuslikke rünnakuid

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas, et Venemaa valmistab ette uusi ulatuslikke rünnakuid enne Türgis toimuvat NATO tippkohtumist, kus on oodata sõjateemalisi kõnelusi USA presidendi Donald Trumpiga.

"Luurel on taas kord teavet, et venelased valmistavad ette uut ulatuslikku rünnakut," ütles Zelenski.

Selle nädala alguses andis Zelenski hoiatuse Kiievile läheneva Venemaa rünnaku kohta. Tunde hiljem andis Moskva Ukraina pealinnale õhulöögi, milles sai surma 30 inimest.

Zelenski lisas, et Ukraina rünnakud Venemaale, mis on viimastel kuudel ulatunud lausa Uuraliteni, on andnud iga päev tulemusi. Kiievi sagenenud kugmaarünnakud Venemaa territooriumile, mille sihtmärgiks on eelkõige nafta- ja kütusehoidlaid, on hakanud mõjutama igapäevaelu Venemaal.

"Venemaale tuleb avaldada survet, et saabuks rahu," sõnas Zelenskõi.

President märkis, et Kiiev on esitanud oma ettepanekud ning ootab, et lähikuudel tuuakse väärika rahu tingimused lähemale kas jõu või diplomaatia abil.

Ukraina ründas teadete kohaselt taas Krimmi alajaamu 

Sotsiaalmeediakanalite teatel ründas Ukraina ööl vastu pühapäeva Krimmis mitut alajaama, mille tagajärjel jäi Venemaa okupeeritud territoorium elektrita.

Telegrami uudistekanali Exilenova Plus andmetel ründas Ukraina öösel Bahtšisarai ja Zõmõne alajaamu.

Ukraina-meelse kanali Crimean Wind andmetel katkes varasematel öötundidel energiataristule tehtud rünnakute tõttu kogu Krimmis elekter.

Ukraina ründab regulaarselt sõjalist taristut sügaval Venemaal ja okupeeritud aladel, et vähendada Moskva võimekust sõjapidamist jätkata.

Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud

Ukraina kaitseväe pikaajaline kampaania okupeeritud Krimmi poolsaarel asuvate sõjaliste, logistiliste ja energeetikaobjektide ründamiseks on toonud kaasa kriitilise võimsuste puudujäägi ja välisvalgustuse pea täieliku kadumise öisel ajal, vahendas pühapäeval portaal Unian.

Lisaks oluliste alajaamade rivist väljaviimisele on Ukraina sõjaväelased droonide abil edukalt rünnanud poolsaare raudteetaristut ja sõjaväelennuvälju, hävitades ja kahjustades tehnikat ning ründedroonide hoidmiseks mõeldud angaare.

Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikute hinnangul on Ukraina vägede järjepidevad ja koordineeritud rünnakud viimase aasta vältel toonud kaasa okupeeritud Krimmi energiasüsteemi olukorra märkimisväärse halvenemise. Kampaania otsene tagajärg on olnud tänavavalgustuse pea täielik väljalülitamine või puudumine Krimmi linnades ja maanteedel pimedal ajal, sest suur osa poolsaare elektritootmise ja -jaotuse võimsustest on rivist väljas.

Droonivägede ülem Robert "Madjar" Brovdi kinnitas, et 3. juulil toimunud ulatuslikus rünnakus tabati tervet võrgustikku kriitilise tähtsusega energiavarustuse ja gaasitranspordisüsteemi objekte, nende seas kaheksat elektrijaama.

Paralleelselt poolsaare elektrivarustuse häirimisega viisid Ukraina julgeolekuteenistus SBU ja kaitsevägi läbi järgmise etapi operatsioonist Vene lennuväe neutraliseerimiseks. Ametlike andmete kohaselt anti uus võimas löök Saki linna sõjaväelennuväljale.

Rünnaku tulemusena said kahjustada seitse Vene õhujõudude lennukit (eelkõige mitmeotstarbelised hävitajad Su-30SM, Su-30 ja rindepommitajad Su-24) ning seitse angaari, kus nimetatud lennuvahendid asusid.

Lisaks tabasid Ukraina droonid Gvardeiskoje sõjaväelennuväljal kaht angaari, mida okupatsiooniväed kasutasid Shahed-tüüpi kamikadze-droonide hoidmiseks ja hooldamiseks. Nende rajatiste hävimine ja kahjustused on selgelt kinnitust leidnud 3. juulil avaldatud värsketel satelliidipiltidel.

Ukraina kaitseväe peastaabi aruannete kohaselt rünnati ka vaenlase transpordisõlmi ja varustussüsteeme. Muu hulgas registreeriti tabamusi raudteesillal, mis mängis olulist rolli Vene sõjaväekonvoide raudteelogistikas.

Samuti hävitati või kahjustati kriitiliselt raadioelektroonilise võitluse jaama Artjomovka asula piirkonnas ja Vene relvajõudude raadioelektroonilise luure üksuse objekti Sevastopolis.

Need sammud vähendavad süstemaatiliselt Vene armee lahinguvõimet lõunapoolsel sõjatandril. Nagu Ukraina president Volodõmõr Zelenski märkis, kaotab Venemaa järjekindlalt oma mõju ja ülekaalu Musta mere vetes, mida kinnitab ajakohastatud kaart Venemaa Föderatsiooni Musta mere laevastiku hävitatud ja kasutusest kõrvaldatud laevadest.

Fedorov: edukad löögid rohkem kui 50 kilomeetri kaugusele on kahekordistunud

Ukraina keskmaa- ja pikamaaõhulöögid vaenlase liinide taha on viimase kuu jooksul pea kahekordistunud, ütles Ukraina kaitseminister Mõhailo Fedorov.

"Tabatud sihtmärkide, mis asuvad kaugemal kui 50 kilomeetrit kontaktliinist, arv on pea kahekordistunud," lausus ta.

Ukraina on aina rohkem rünnanud Venemaa jaoks olulisi logistikapunkte, eriliselt on keskendutud okupeeritud Krimmi poolsaarele, kus on selle tagajärjel tekkinud kütusepuudus.

"Hävitades ladusid, transporti ja varustusteid me vähendame vaenlase võimet oma üksuseid varustada," ütles Fedorov.

Zelenski arutas Rootsi peaministriga õhutõrjet ja Gripenite tarnimist

Ukraina president Volodõmõr Zelenski arutas Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga õhukaitse tugevdamist ja vastumeetmeid Venemaa ballistiliste relvade vastu, samuti Gripen sõjalennukite tarnimist.

"Võtmeküsimus on loomulikult õhukaitse. Me näeme praegu, kuidas venelased toetuvad ballistiliste rakettide rönnakutele, kombineeritud rünnakutele ja Shahed droonidele," kirjutas Zelenskõi pühapäeval Telegramis.

"Kaitse selle vastu on võtmetähtsusega, takistamaks Venemaad sõjaga venitamises. Loomulikult, Ulf ja mina arutasime samme, mida saaks asutada meie kaitse tugevdamiseks," lisas ta.

Presidendi sõnul teevad mõlemad pooled aktiivselt tööd tagamaks, et Rootsi JAS 39 Gripen hävituslennukite tarnetega seotud sammud oleksid astutud õigeaegselt.

"See on meie õhujõudude ajalooline tugevdamine ning ulatuslik majanduskoostöö Ukraina ja Rootsi vahel julgeoleku valdkonnas. See peab kahtlemata tulemusi andma," rõhutas Zelenski.

Tööd jätkatakse ka Ukraina ja Rootsi droonilepingu raames.

Zelenski: Venemaa ründas nädalaga ligi 2200 drooni ja 106 raketiga

Venemaa ründas nädala jooksul Ukrainat ligi 2200 ründedrooni, rohkem kui 1730 juhitava lennukipommi ja 106 raketiga, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski pühapäeval Telegramis, edastas uudisteportaal Ukrinform.

"Nädala jooksul saatis Venemaa Ukraina vastu teele umbes 2200 ründedrooni, rohkem kui 1730 juhitavat lennukipommi ja 106 eri tüüpi raketti, ligi pooled neist olid ballistilised," kirjutas ta.

Presidendi sõnul on Sumõ, Zaporižžja, Herson, Harkiv, Dnipro ning piiri- ja rindepiirkonnad peaaegu iga päev Vene rünnakute all.

Zelenskõi tõstis esile ka ulatuslikku raketirünnakut Kiievile, milles sai surma 31 ja kannatada 102 inimest. Ohvrite seas oli neli last.

Ta rõhutas, et Ukrainal on juba võimekus tulistada alla üle 90 protsendi ründedroonidest, kuid võimekus hävitada ballistilisi rakette on endiselt ebapiisav.

Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest

Venemaa rünnakutes viimase ööpäeva jooksul hukkus Ukrainas vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada, teatasid Ukraina kohalikud võimud.

Viis inimest sai surma ja kaheksa vigastada, Harkivi oblastis, kui Venemaa õhurünnakud tabasid elumaju, poode ja tanklaid.

Zaporižžja oblastis hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest, kui Venemaa tegi 912 droonirünnakut.

Donetski oblastis sai surma üks ja vigastada kuus inimest.

Kiiev: Kostjantõnivka on Ukraina relvajõudude kontrolli all

Donetski oblastis asuv Kostjantõnivka on Ukraina relvajõudude kontrolli all, rõhutas pühapäeval desinformatsioonivastase keskuse juht Andri Kovalenko.

"Kostjantõnivka on erioperatsioonide väejuhatuse kontrolli all. Üksikud Vene rünnakugrupid jätkavad suremist," kirjutas Kovalenko Telegramis.

Ukraina peastaabi kõneisik Andri Kovaljov kinnitas samuti uudisteagentuurile Interfax-Ukraina, et teave linna väidetavast hõivamisest Vene vägede poolt ei vasta tegelikkusele.

"Ukraina kaitsjad hoiavad jätkuvalt oma positsioone mööda määratud kaitseliine. Olukord on endiselt keeruline, kuid see on Ukraina kaitsejõudude kontrolli all," ütles ta.

Zelenski: Putin valetab Kostjantõnivka vallutamise kohta

Ukraina president Volodõmõr Zelenski lükkas ümber Venemaa presidendi Vladimir Putini väite, nagu oleks Donetski oblastis asuv Kostjantõnivka linn langenud Venemaa kontrolli alla. Zelenski nimetas seda pelgalt meediakajastuse püüdmiseks mõeldud valeks.

"Muidugi ei vasta see tõele – tegemist on lihtsalt järjekordse Venemaa valega, mille eesmärk on toota uudiseid," ütles Zelenski laupäeval toimunud telefonivestluses Saksamaa liidukantsleri Friedrich Merziga.

"Kui Kostjantõnivka asuks praegu Venemaa kontrolli all, ei oleks Putinil kindlasti probleemi minuga seal kohtuda ja leida diplomaatilisi lahendusi sõja lõpetamiseks," lausus Zelenski.

Kindralstaabi pressiesindaja major Andri Kovaljov ütles väljaandele Ukrainska Pravda, et mõned Venemaa jalaväe üksused on küll lahingutest räsitud linna sisenenud ja olukord on keeruline, kuid linn püsib endiselt Ukraina relvajõudude kontrolli all.

Kovaljovi sõnul hoiavad Ukraina väed kindlatel liinidel oma positsioone, kaitsevad linna ja selle äärealasid ning teevad diversioonivastaseid operatsioone.

"3. juulil ründas vaenlane nimetatud suunal 11 korda, kuid edu ei saavutanud. Selle asemel levitab vaenlane juba mitmendat korda kõrgeimate ametiisikute kaudu otsest desinformatsiooni ja valesid," märkis pressiesindaja.

Venemaa kindralstaabi ülem kindral Valeri Gerassimov väitis samuti, et linn langes Venemaa kontrolli alla. Ta nimetas kunagist 67 000 elanikuga asulat "üheks peamiseks kaitsekeskuseks Slovjanski-Kramatorski-Kostjantõnivka kindlustatud piirkonnas".

Need linnad moodustavad niinimetatud kindlustevööndi, mis on peamine takistus Moskva pikaajalise eesmärgi – kogu Donbassi vallutamise – ees. Piirkond on ägedate lahingute keskmes ning eelmisel kuul tungisid Venemaa väed Kostjantõnivkasse.

Juuni alguses teatas linna kaitse eest vastutava 19. armeekorpuse juhtkond, et linnaruumis viibib üle saja Venemaa sõduri. 

USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) kirjutas laupäeval, et väited Kostjantõnivka vallutamise kohta on vastuolus kõigi olemasolevate tõenditega Venemaa edasiliikumise tegeliku ulatuse kohta linnas

ISW märkis, et Vene väed on viimastel nädalatel saavutanud Kostjantõnivkas küll taktikalist edu, kuid suurem osa nende kohalolekust linnas koosneb väikestest sisseimbunud üksustest, mis tegutsevad Ukraina positsioonide vahel.

"Putin, Gerassimov ja teised Venemaa kõrgemad väejuhid on alates 2026. aasta jaanuarist vähemalt kord kuus avalikel briifingutel esitanud liialdatud väiteid Vene vägede edenemise kohta kogu rinde ulatuses. Tegemist on osa kognitiivsest mõjutustegevusest, mille eesmärk on veenda lääneriike ekslikus arusaamas, et Vene väed suudavad kiiresti kogu rindejoonel edasi liikuda," kirjutas ISW.

Tegelikkuses olid ISW kinnitusel Venemaa territoriaalsed edusammud 2026. aasta juunis vaid murdosa neist, mis saavutati 2025. aasta juunis, ning Venemaa 2026. aasta kevad-suvine pealetung ei ole toonud operatiivsel tasandil märkimisväärseid tulemusi.

ISW kirjutas, et Putin lavastas tõenäoliselt 3. juuli hilisõhtul toimunud kohtumise oma komandöridega vähemalt osaliselt selleks, et mõjutada lääne meedia kajastust sõjast nädalavahetusel, eriti 4. juuli pühade ajal Ameerika Ühendriikides.

Zelenski ja Putin rääkisid enne NATO tippkohtumist Trumpiga

USA president Donald Trump vestles laupäeval telefonitsi nii Ukraina president Volodõmõr Zelenski kui ka Venemaa president Vladimir Putiniga, et arutada Ukraina konflikti enne Ankaras toimuvat NATO tippkohtumist.

Nii Kiievi kui Kremli sõnul tehti kõned Ühendriikide 250. aastapäeva puhul. Ukraina president kirjutas sotsiaalmeedias, et õnnitles tähtpäevaga seoses Trumpi ning kõiki ameeriklasi.

"Oleme Ühendriikidele tänulikud kogu osutatud abi eest, alates Javelini ja Patrioti rakettidest kuni poliitilise toetuseni, ning hindame väga seda, et Ameerika seisab meie kõrval meie iseseisvuse kaitsmisel," kirjutas ta.

Zelenski sõnul on ta tänulik kõigile ameeriklastele, kes hoolivad Ukraina, Euroopa ja kogu maailma vabadust hindavate inimeste tulevikust.

"President Trumpi ja mina arutasime praegust olukorda rindel ja diplomaatias. On reaalne väljavaade see sõda lõpetada ja Ameerika sihikindlus on otsustava tähtsusega. Leppisime kokku, et jätkame neid arutelusid NATO tippkohtumisel Ankaras," kirjutas ta sotsiaalmeedias, nimetades vestlust väga heaks.

Kremli välispoliitika nõuniku Juri Ušakovi sõnul arutasid Putin ja Trump 85-minutise vestluse jooksul Ukraina sõda, aga ka Iraani ja Lähis-Ida puudutavaid küsimusi.

"Presidendid käsitlesid loomulikult ka Ukraina konflikti lahendamist, võttes eelkõige arvesse Donald Trumpi eelseisvat osalemist NATO tippkohtumisel Türgis 7. ja 8. juulil," vahendas RIA Novosti Ušakovi sõnu. 

Tippkohtumisele on alates teisipäevast Ankarasse oodatud 32 riigi riigijuhti ja delegatsioonid, sealhulgas Trump.

Ušakovi sõnul visandas Putin "tegeliku" olukorra lahinguväljal (Ukrainas), kus Vene relvajõud tema väitel "enesekindlalt edenevad".

Rindejoonel ei ole Vene väed siiski viimastel kuudel pea üldse edenenud, seda suuresti droonide tõttu, mis takistavad rasketehnika liikumist ning tekitavad mõlemale poolele suuri kaotusi.

Diplomaatiliselt on läbirääkimised ummikus, kuna Moskva nõuab Ukraina vägede väljaviimist kogu Donetski oblastist – nõudmine, mille Kiiev on tagasi lükanud.

Venemaa suurrünnakus Kiievile hukkus uuendatud andmetel 31 inimest

Ukraina pealinna Kiievit ööl vastu kolmapäeva tabanud drooni- ja raketirünnakus sai uuendatud andmetel surma üle 30 inimese, vahendas pühapäeval Kyiv Independent. 

Ukraina riiklik päästeteenistus teatas, et otsingu- ja päästeoperatsioonide lõpetamisest 4. juulil. Päästjad leidsid viimase ohvri Kiievi Darnõtskõi linnaosa osaliselt kokku varisenud korruselamu rusude alt.

Seega hukkus uuendatud andmetel Venemaa suurrünnakus 31 ja vigastada sai 102 inimest. 

2. juulil väitis Kremli kõneisik Dmitri Peskov laialdasest hävitustööst ja tsiviilohvritest hoolimata, et Venemaa olevat rünnanud ainult sõjalisi või poolsõjalisi sihtmärke, lisades, et Venemaa president Vladimir Putin oli rünnakust informeeritud.

Ukraina õhuvägi teatas, et Venemaa kasutas rünnakus 74 raketti ja 496 kaugmaadrooni, millest enamik oli suunatud Kiievi pihta. 48 raketti ja 476 drooni tulistati alla või neutraliseeriti, kuid 25 ballistilist raketti ja 12 drooni tabasid 33 sihtmärki.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1290 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 409 630 (+1290);

- tankid 12 081 (+7);

- jalaväe lahingumasinad  24 878 (+9);

- suurtükisüsteemid 45 388 (+63);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1916 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 1470 (+1);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 353 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1821 (+6);

- operatiivtaktikalised droonid 390 738 (+1628);

- tiibraketid 4847 (+1);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 116 106 (+462);

- eritehnika 4385 (+0);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.