OIuline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 4. juulil kell 16.04:

- Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga

- Krimmis teatatakse põlengust parvlaevaterminalis ja lennuväljal;

- Ukraina rünnak Belgorodile põhjustas elektri- ja veekatkestuse;

- Vene naftatöötlemistehas peatas pärast Ukraina droonirünnakut taas tegevuse;

- Zaporižžjas sai Vene rünnakutes surma kaks, kannatada 21 inimest;

- Sumõs hukkus Vene õhurünnakus neli, sai viga 27 inimest;

- Venemaa teatas Ukraina Kostjantõnivka linna vallutamisest;

- Putin: Venemaa massilised raketirünnakud Ukrainale peavad jätkuma;

- Ukraina droonid tabasid väidetavalt Peterburi naftaterminali;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1190 sõdurit;

- ISW: Kostjantõnivka vallutamine on tõenditega vastuolus.

Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga

Ukraina sõjaväeluure (HUR) avaldatud uues videos on näha, kuidas droon ründas Venemaa okupeeritud Krimmis asuvat Belbeki lennuvälja ning hävitas 25. juuni öises reidis Venemaa hävituslennuki MiG-29.

HUR väitis videoga kaasnevas Telegrami postituses, et kahju võib ulatuda kümnete miljonite dollariteni, kuna droon hävitas lisaks hävituslennukile ka läheduses asunud eritehnika.

Uus videomaterjal avaldati vaid mõni tund pärast järjekordset ööd, mil Ukraina ründas edukalt poolsaarel asuvaid sõjalisi sihtmärke. See on osa süstemaatilisest kampaaniast, mille eesmärk on isoleerida piirkond Venemaa sõjaväelogistikast ja nõrgestada sõjalist taristut.

Teadete kohaselt hävitasid või kahjustasid Ukraina mehitamata süsteemide väed koos teiste sõjaväeüksustega ainuüksi juunis tõsiselt 172 Venemaa kaitsetööstuse ning kütuse- ja energiasektori rajatist, samuti ligi 3000 muud sõjalist sihtmärki.

Krimmis teatatakse põlengust parvlaevaterminalis ja lennuväljal

Ukraina sõjavägi jätkas ööl vastu laupäeva Venemaa poolt okupeeritud Krimmi sihtmärkide rünnakuid, väidetavalt tabades poolsaare olulist infrastruktuuri, teatasid Venemaa Telegrami meediakanalid, vahendas The Kyiv Independent.

Meediaväljaannete andmetel tuvastas NASA tulekahjude teabesüsteem ressursside haldamiseks (FIRMS) tulekahjusid poolsaarel mitmes kohas, sealhulgas Kertši väina lähedal asuvas parvlaevaterminalis.

Kohalike elanike sotsiaalmeediasse postitatud fotodelt on näha mitu tulekahju Kertši linna lähedal pärast Ukraina droonirünnakut.

Öö jooksul oli kuulda ka plahvatusi. Tulekahjudest teatati ka sõjaväelennuväljal Krimmi põhjaosas asuvas Džankoi linnas vaid päev pärast seda, kui Ukraina rünnakud olid suunatud poolsaarel asuvale Sakõ õhuväebaasile.

Tekkinud kahju ulatus ei ole praegu teada. Samuti ei saa The Kyiv Independent neid teateid praegu kinnitada. Ukraina sõjavägi ei ole rünnakute kohta veel kommentaare andnud.

Ukraina on viimastel nädalatel intensiivistanud oma pikamaa droonikampaaniat okupeeritud Krimmi vastu, viies läbi koordineeritud rünnakute seeria, mille eesmärk on isoleerida poolsaar Venemaa sõjaväe logistikast, samal ajal süstemaatiliselt halvendades selle sõjalist infrastruktuuri.

Venemaa ametisse nimetatud võimud kuulutasid Krimmis 26. juunil välja piirkondliku eriolukorra, kuna rünnakud jätkavad energia- ja kütusevarustuse häirimist. Ainuüksi juunis hävitasid või kahjustasid Ukraina mehitamata süsteemide väed koos teiste sõjaväeüksustega väidetavalt tõsiselt 172 Venemaa kaitsetööstuse ning kütuse- ja energiarajatist, samuti ligi 3000 täiendavat sõjalist sihtmärki.

Hiljutised rünnakud on põhjustanud piirkondades jätkuvat kütusepuudust, mistõttu volitatud ametnikud peatasid 21. juunil tsiviilisikutele kütusemüügi täielikult. Kuigi võimud on piiranguid veidi leevendanud, näitavad sotsiaalmeediasse postitatud videod poolsaare teenindusjaamades tundidepikkuseid ooteaegu.

Ukraina rünnak Belgorodile põhjustas elektri- ja veekatkestuse

Ukraina ründas ööl vastu laupäeva Venemaa linna Belgorodi ja selle ümbrust, tabades olulist infrastruktuuri ja põhjustades ulatuslikke elektrikatkestusi, teatasid pealtnägijad ja kuberneri kohusetäitja Aleksandr Šuvajev.

Šuvajevi teatel tabasid oblasti keskust öösel massiivsed rünnakud.

"Belgorodis said kahjustada infrastruktuuriobjektid, mille tagajärjel registreeriti elektri- ja veevarustuse katkestusi," ütles ta.

Esialgsetel andmetel ohvreid pole. Šuvajevi sõnul süttis rünnakus mitu infrastruktuurirajatist, avaldamata sihtmärkide kohta üksikasju.

Pealtnägijad väitsid, et Belgorodi tabas rakett ja piirkonnas kuulutati välja raketioht.

Kohalikes Telegrami kanalites avaldatud kaadrid ja fotod viitasid võimalikule rünnakule Lutši soojuselektrijaamale, mis on varem olnud Ukraina rünnakute sihtmärgiks.

The Kyiv Independent ei saanud neid teateid avaldamise ajal kinnitada. Ukraina on varem sihikule võtnud Belgorodi oblasti piiriala droonide ja rakettidega, kahjustades energiainfrastruktuuri. Kohalikud teatasid 2. juulil, et Ukraina ründas Belgorodis asuvat energiaseadmete tehast.

Vene naftatöötlemistehas peatas pärast Ukraina droonirünnakut taas tegevuse

Venemaa Lukoil-Nizhegorodorgsintezi naftatöötlemistehas, tuntud ka kui NORSI, on pärast Ukraina droonirünnakus kannatada saamist taas tegevuse peatanud, teatas Reuters 3. juulil kahele tööstusallikale viidates.

Sama tehas oli väidetavalt sunnitud 24. juunil pärast öist droonirünnakut töö lõpetama.

Lukoil-Nizhegorodorgsintezi tehas on Venemaa suuruselt neljas naftatöötlemistehas ja suuruselt teine ​​bensiinitootja. See on ka Venemaa naftagigandi Lukoili suurim naftatöötlemistehas.

Rafineerimistehas peatas taas tegevuse pärast seda, kui seda tabati 2. juulil öises rünnakus, ütlesid kaks tööstusallikat Reutersile.

Ukraina peastaap teatas, et sihtmärgiks oli Venemaa Nižni Novgorodi oblastis Kstovos asuv naftatöötlemistehas.

Sõjaväe teatel põhjustas rünnak naftatöötlemistehases tulekahju ja kahjustas AVT-6 toornafta esmase töötlemise üksust. See rajatis on rafineerimistehase peamine üksus, moodustades 53 protsenti selle tootmisvõimsusest.

Lukoil-Nizhegorodnefteorgsintezi rafineerimistehase aastane töötlemisvõimsus on umbes 17 miljonit tonni toornaftat. Samuti toodetakse diislikütust, reaktiivkütust, määrdeaineid ja muid naftatooteid, sealhulgas Venemaa sõjaväe tarbeks kasutatavaid varusid.  

Zaporižžjas sai Vene rünnakutes surma kaks, kannatada 21 inimest

Ukrainas Zaporižžjas sai reedel Vene rünnakutes surma kaks ja kannatada 21 inimest, teatas Zaporižžja oblasti sõjalise administratsiooni juht Ivan Fedorov, edastas uudisteportaal Ukrinform.

"Vene rünnakutes Zaporižžjale kannatada saanud inimeste arv tõuseb jätkuvalt. Kahjuks on ka ohvreid," edastas Fedorov Telegramis.

Ta teatas varem 17 kannatanust.

Sumõs hukkus Vene õhurünnakus neli, sai viga 27 inimest

Ukrainas Sumõs sai reedel Vene õhurünnakus surma neli ja vigastada vähemalt 27 inimest, teatasid uudisteportaalid Ukrinform ja Interfax-Ukraine viitega Sumõ oblasti sõjalise administratsiooni juhile Oleh Hrõhorovile.

"Rünnaku keskmes oli üks mitmekordne elumaja, kauplus ja tee," kirjutas ta Telegramis. 

Hrõhorovi sõnul on pooled kannatanutest raskes seisundis.

"Tänu õigeaegsele arstiabile päästeti palju elusid. Ma olen tänulik kõikidele teenistustele, meedikutele ja Sumõ elanikele, kes aitasid esimestel minutitel pärast rünnakut," lisas ta.

Venemaa teatas Ukraina Kostjantõnivka linna vallutamisest

Venemaa teatas reedel Ukraina idaosas Donetski oblastis asuva Kostjantõnivka linna vallutamisest.

Kostjantõnivka on oluline tugipunkt teel viimaste Donbassi piirkonnas Kiievi kontrolli all olevate suuremate linnade poole.

Lahing Kostjantõnivka pärast, kus enne sõda elas umbes 78 000 elanikku, oli kestnud alates 2025. aasta lõpust ja moodustas Venemaa peamise jõupingutuse enam kui 1000 kilomeetri pikkusel rindel.

"Kostjantõnivka on täielikult hõivatud. Linn on nüüd täielikult meie kontrolli all," teatas Kremli kõneisik Dmitri Peskov ajakirjanikele.

Tema sõnul rääkis Vene režiimi juht Vladimir Putin sel teemal relvajõududega.

Kostjantõnivka oli üks viimaseid Ukraina tugipunkte teel võtmetähtsusega linnade Kramatorski ja Slovjanski poole, mille vallutamine on Kremli lõppeesmärk Donbassis.

Peskovi sõnul läks Putin Venemaa armee juhtimispunkti, kus ta kuulas ära oma kindralstaabi ettekande ja tänas Vene sõdureid.

Vene väed kontrollivad nüüd kogu Ida-Ukrainas asuvat Luhanski oblastit, mis on üks kahest Donbassi moodustavast piirkonnast, lisas Peskov.

Putin: Venemaa massilised raketirünnakud Ukrainale peavad jätkuma

Venemaa president Vladimir Putin ütles reedel et Venemaa peab jätkama ulatuslike raketi- ja droonirünnakute kampaaniat Ukraina linnade vastu.

Putini kommentaarid tulevad kaks päeva pärast seda, kui Venemaa viis läbi kogu täiemahulise sõja suurima rünnaku Kiievi vastu, tappes ligi 30 inimest ja vigastades üle 90, vahendas The Kyiv Independent.

Venemaa ühendvägede grupi abiväe juhtimispunkti külastuse ajal kohtus sõjaväevormis Putin mitme kõrgema sõjaväeülema ja peastaabi liikmega. Ta kutsus üles jätkama massirünnakuid Ukraina vastu, nimetades rünnakuid sõjaliste sihtmärkide vastu suunatud rünnakuteks.

"Sellega seoses märgin, et massiivsed ja koordineeritud rünnakud Ukraina sõjatööstuskompleksi infrastruktuuri ja selle tegevust toetavate rajatiste vastu peavad jätkuma," ütles Putin.

Putin ütles ka, et vastuseks Ukraina rünnakutele Venemaa vastu tuleb piiri ääres asuvat "julgeolekutsooni" laiendada.

Ukraina droonid tabasid väidetavalt Peterburi naftaterminali

Venemaa Telegrami meediakanalite teatel korraldas Ukraina sõjavägi 4. juuli varahommikul rünnaku Peterburile, tabades linnas asuvat naftaterminali, vahendas The Kyiv Independent.

Sotsiaalmeediasse postitatud fotodel ja videotel on väidetavalt näha musti suitsu- ja tulepilvi, mis tõusevad linna sadamapiirkonnast, kus asub Venemaa Leningradi oblastis asuv Peterburi naftaterminal.

Venemaa sõltumatute meediaväljaannete teatel kuuldi linnas kohaliku aja järgi umbes kell 6.30 plahvatusi, samal ajal kui elanikud teatasid Ukraina kaugmaa droonide lendamisest piirkonna kohal.

Venemaa ametnike sõnul tulistati öösel alla kümneid droone.

Peterburi kuberner Aleksandr Beglov teatas Ukraina droonirünnakust ja palus Peterburi elanikel jääda oma kodudesse ja mitte minna õue enne, kui droonioht on möödas. Samuti hoiatas ta võimalike mobiilse internetiühenduse katkestuste eest.

Rünnakut sihtmärkidele Peterburi lähedal kinnitas ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski. "Ukraina kaitseväed ründasid sadama naftataristut, mis annab tulu Venemaa sõjategevuseks, ning edukalt rünnati ka olulist sõjalist sihtmärki Kroonlinnas," sõnas Zelenski. 

Soome lahe ääres Peterburi suures sadamas asuv naftaterminal on üks Venemaa suurimaid kütusehoidlaid ja ekspordirajatisi.

See võtab vastu ja saadab naftasaadusi jõe-, raudtee- ja autotranspordi kaudu ning selle teatatud läbilaskevõime on 12,5 miljonit tonni aastas.

Last night, our Ukrainian long-range sanctions against Russia over this war reached targets near St. Petersburg. Ukraine's Defense Forces struck port oil infrastructure that generates revenue for Russia's war, and there were also successful strikes on Kronstadt – an important… pic.twitter.com/bMHY3cL3rM

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) July 4, 2026

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1190 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 408 340 (+1190);

- tankid 12 074 (+1);

- jalaväe lahingumasinad  24 869 (+6);

- suurtükisüsteemid 45 325 (+100);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1913 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1469 (+6);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 353 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1815 (+6);

- operatiivtaktikalised droonid 389 110 (+1768);

- tiibraketid 4847 (+1);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 115 644 (+407);

- eritehnika 4385 (+5);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

ISW: Kostjantõnivka vallutamine on tõenditega vastuolus

Venemaa president Vladimir Putin väitis 3. juuli hilisõhtul, et Venemaa väed vallutasid Kostjantõnivka, mis on vastuolus kõigi olemasolevate tõenditega Venemaa edasiliikumise tegeliku ulatuse kohta linnas, kirjutas USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW).

ISW märkis, et Vene väed on viimastel nädalatel saavutanud Kostjantõnivkas küll taktikalist edu, kuid suurem osa nende kohalolekust linnas koosneb väikestest sisseimbunud üksustest, mis tegutsevad Ukraina positsioonide vahel. Ukraina sõjaväe andmetel viibis juuni keskpaiga seisuga Kostjantõnivkas ligikaudu 100 kuni 250 Vene sõdurit ning 23. juuni seisuga oli linnas Ukraina sõdureid rohkem kui Vene sõdureid.

"Putin, Gerassimov ja teised Venemaa kõrgemad väejuhid on alates 2026. aasta jaanuarist vähemalt kord kuus avalikel briifingutel esitanud liialdatud väiteid Vene vägede edenemise kohta kogu rinde ulatuses. Tegemist on osa kognitiivsest mõjutustegevusest, mille eesmärk on veenda lääneriike ekslikus arusaamas, et Vene väed suudavad kiiresti kogu rindejoonel edasi liikuda," kirjutas ISW.

Tegelikkuses olid ISW kinnitusel Venemaa territoriaalsed edusammud 2026. aasta juunis vaid murdosa neist, mis saavutati 2025. aasta juunis, ning Venemaa 2026. aasta kevad-suvine pealetung ei ole toonud operatiivsel tasandil märkimisväärseid tulemusi.

ISW kirjutas, et Putin lavastas tõenäoliselt 3. juuli hilisõhtul toimunud kohtumise oma komandöridega vähemalt osaliselt selleks, et mõjutada lääne meedia kajastust sõjast nädalavahetusel, eriti 4. juuli pühade ajal Ameerika Ühendriikides.