Eesti ülikoolide teadlasi ühendav energiatõhususe tippkeskus ütleb hiljutises ülevaates, et järgneva 30 aastaga on vaja veel renoveerida 12 miljonit ruutmeetrit pinda. See vastab 9500 kuni 10 000 korterelamule.

Uurimisgrupi hinnangul on senine toetustel põhinev süsteem tõestanud toimivust, ent samas on see kulukas ning tekitab sõltuvust.

"Küsimus ongi, kas on võimalik jätkata lausaliselt toetades või tuleb sihistada toetusi neid päriselt vajavatele ja arendada turupõhiseid alternatiive kõrgema kinnisvaraväärtusega piirkondadele, et luua jätkusuutliku rahastuse mudel ja etteaimatav keskkond turuosalistele," on ülevaates kirjas.

Nende hinnangul ei soovi ka kõrge kinnisvaraväärtusega piirkondades paljud ühistud ise kortereid renoveerima hakata, kuigi neil on laenuvõime olemas.

"Nii on tekkinud hoonete renoveerimisel toetussõltuvus, mis pärsib turupõhise renoveerimise laiemat levikut," seisab ülevaates.

Eksperdid toovad veel esile, et kuigi mõnes linnas on oluline osa hoonetest renoveeritud, siis teistes on täielikku renoveerimist ette võetud vaid minimaalselt ning nii areneb hoonefond ja linnade elukeskkond väga ebaühtlaselt.

Kuna elamu renoveerimise maksumus on tõusnud 50 000 euroni korteri kohta, pole see paljudele peredele taskukohane. Samal ajal hooned aga vananevad ning vajavad paratamatult uuendamist ja renoveerimist. Lisaks sellele on inimestel ootus laiemaks elukeskkonna parandamiseks.

"Mingil määral korreleerub renoveerimisaktiivsus ka kinnisvara väärtusega, st kõrgemates kinnisvara väärtustsoonides on teostatud rohkem projekte," on ülevaates kirjas.

Probleemiks on osutunud ka muinsuskaitsealused hooned, kus renoveerimise maksumus on umbes 1500 eurot ruutmeetri kohta, mis on näiteks kaks korda kallim kui paneelamajas. Ranged piirangud, mis peaksid väärtarhitektuuri kaitsma, põhjustavad sageli aga hoonete lagunemist.

"Toetusrahade praegusel tasemel hoidmine kujutab riigieelarvele märkimisväärset koormust muu hulgas riigikaitse kasvavate kulude kõrval. Korteriühistud, töövõtjad ja majatehased vajavad selget eluasemepoliitikat, et tekiks etteaimatav turukeskkond," leidsid eksperdid.

Sealhulgas nähakse probleemina, et praegused Euroopa Liidu (EL) toetusrahad on kasutatud ning 2027. ja 2028. aastal jäävad voorud vahele, mis omakorda võib tekitada sektoris seisaku, sest turuosalised otsivad sel ajal muud väljundit ega pruugi kohe tagasi tulla.

Asi oleneb riigieelarve läbirääkimistest

Kliimaministeeriumi sõnul ei ole nende kahe aasta toetused veel selgunud, sest elamuinvesteeringute valdkonnajuht Kaspar Alevi sõnul on EL-i toetusrahade kasutamise plaan alles selgumisel.

Kas aga juba järgmisel aastal süsinikheitme kvootide süsteemi (ETS) vahenditest renoveerimist toetada saab, selgub riigieelarve läbirääkimiste käigus. See võetakse vastu aga aasta lõpus ning toetuste jagamine on üldiselt toimunud juba aasta esimestel kuudel. Lisaks toimuvad järgmise aasta märtsis ka riigikogu valimised.

Alevi sõnul plaanitakse ka kultuuriväärtuslike hoonete toetamine ümber vaadata. Kui seni on selliste ehitiste toetusmäär olnud kõrgem, et suuremaid kulusid osaliselt kompenseerida, siis edaspidi soovitakse, et neid renoveeritakse etapiviisi.

Alevi sõnul tähendab see, et toetus antakse näiteks katuse vahetamiseks või soojustamiseks, küttesüsteemi uuendamiseks või hoone soojustamiseks.

Kuigi ministeerium on Alevi sõnul toetuste jagamisel viimasel kahel aastal ka piirkondlikku jaotust silmas pidanud, siis numbreid vaadates tuleb probleemi tõdeda.

"Samas peab arvesse võtma, et umbes 40 protsenti Eesti eluruumidest paikneb Tallinnas, seejuures on Mustamäel renoveeritud umbes 40 protsenti hoonetest, aga Lasnamäel vaid 11. Peamist muret valmistab Ida-Virumaa madal renoveerimistempo, seal on tänaseks renoveeritud vaid viis protsenti hoonetest," sõnas ta.

Energiatõhususe tippkeskus on seitsmeaastane projekt (2024–2030), mille eesmärk on aidata murda kasvavat energiatarbimise trendi ning toetada läbimurret elamute tervikrenoveerimisel.

Sinna kuuluvad Jarek Kurnitski, Targo Kalamees, Eduard Petlenkov, Juri Belkov, Veiko Lember ja Dmitri Vinnikov Tallinna tehnikaülikoolist, Tiit Tammaru ja Hannaliis Jaadla Tallinna ülikoolist.