Yle kirjutab, et kuigi tarbija jaoks on kaardimakse läbipaistev, ei pruugi see seda olla maksuameti jaoks.

Kui varem seostati varimajandust peamiselt sularahamaksetega, siis nüüd võib ka täiesti tavapärane pangakaardiga tehtud ost jääda maksuameti eest varjatuks. Klient ei pruugi arugi saada, et tema makse suunatakse välismaale.

Maksukuritegudele spetsialiseerunud õigusteadlane Eelis Paukku ütles, et maksukuriteod ja varimajandus on restoranisektoris püsivad probleemid ning nende toimepanemise viisid muutuvad koos järelevalve arenguga. 

"Välismaise pangakonto avamine ja sellele makseterminali hankimine muutub üha lihtsamaks," ütles Paukku. 

Yle märgib veel, et viimastel aastatel on Soomes majanduskuritegude arv järsult kasvanud. Politsei registreeris 2021. aastal alla 500 omastamise, raamatupidamiskuriteo ja võlgnikukuriteo juhtumi, kuid 2025. aastaks oli nende arv kasvanud üle 500. Nelja aastaga suurenes selliste kuritegude arv 65–101 protsenti. Veelgi järsem oli kelmuste arvu kasv.

Eesti maksuamet: välismaa terminalid pole maksude varjamisel peamine viis

Maksu- ja tolliameti maksuauditi üksuse juht Aune Maria Marjapuu ütles ERR-ile, et kitsaskohti toitlustussektoris tööjõumaksude kui ka käibe varjamisena esineb ka Eestis.

"Sellegipoolest ei saa me täna väita, et peamiseks viisiks maksude varjamisel oleks just välismaiste pankade makseterminalide kasutamine. Äriühingutel ei ole keelatud omada kontot välismaises pangas. Selliste lahenduste kasutamine võib küll lisada maksuhaldurile täiendavat keerukust korrektse maksukohustuse tuvastamisel, kuid see ei ole sugugi võimatu," ütles Marjapuu, lisades, et maksuametil on toimivad rahvusvahelise infovahetuse kanalid, mis võimaldavad maksuhalduril vajalikku teavet riikide vahel vahetada ja äriühingute maksude deklareerimise õigsust kontrollida.

Isegi juhul, kui äriühing kasutab välisriigi panga makseterminali, ei takista see MTA-l võimaliku varjatud käibe ega ümbrikupalga maksmise tuvastamist, kinnitas Marjapuu.