Ühes Eesti suuremas linnas Kohtla-Järvel on pärast äsjast juunipööret esialgu võimatu mõista, kes tegelikult võimul on. Vähe sellest, et piirilinna Narva volikogus on juba mitu kuud väldanud poliitiline Browni liikumine, keetis ka Kohtla-Järve volikogu juuni viimasel päeval poliitilise segapudru.

25-kohalises linnavolikogus vaid ühe tunni jooksul toimunud hääletuse tulemused ilmestavad veenvalt seda segadust. Esmalt võeti 14 poolthäälega maha linnapea Max Kaur. Seejärel sai 18 saadiku toetusel uueks linnapeaks Evelyn Danilov. Tema pakutud linnavalitsuse koosseisu poolt hääletas aga vaid 12 saadikut.

Seda sisuliselt vähemusvalitsust toetas kirju poliitiline seltskond. Nende seas on senine opositsiooniline valimisliit Restart Kohtla-Järve, mille ridades on volikogus nii Reformierakonna kui ka Isamaa liige. Poolthääl tuli ka volikogu ainsalt sotsiaaldemokraadilt ja kahelt saadikult, kes sama päeva hommikul hülgasid keskfraktsiooni, mistõttu Keskerakond kaotas oma senise ainuvõimu Kohtla-Järve volikogus. Nii läheb, kui valimisnimekirja meelitatakse kaubamärgiga palju inimesi, kes pole erakonna liikmed. Kaks vajalikku häält tulid erakonnalt Koos, kusjuures üks ka selle erakonna juhatuse liikmelt Margus Liivalt.

Kohtla-Järve on ainus omavalitsus Eestis, kus erakonna Koos kandidaadid pääsesid viimastel kohalikel valimistel volikogusse. Äsjase juunipöördega õnnestus neil nüüd koostöös Eesti suuremate erakondade munitsipaalpoliitikutega ühes Eesti suuremas linnas ka võimule tulla.

Et selline kooslus paistab pehmelt öeldes väga mage välja, ei ole Kohtla-Järvel seni ametlikku koalitsiooni välja kuulutatud. See pole aga takistanud erakonna Koos poliitikutel ühismeedias rõõmsalt ja eufooriliselt hõisata, kuidas nad korraldasid Kohtla-Järvel võimuvahetuse.

Kujutagem ette, mida arvaksid Kristen Michal, Urmas Reinsalu või Lauri Läänemets sellest, et nende juhitavad erakonnad on praeguses julgeolekuolukorras moodustanud Kohtla-Järvel võimuliidu erakonnaga, kes on laiemale avalikkusele tuntud pigem Kremli-meelsete kui eestimeelsete seisukohtadega ning kelle vaimne liider Aivo Peterson on nii Harju maakohtus kui ringkonnakohtus riigireetmises süüdi mõistetud? Või kuidas mõjuks see nende erakondade populaarsusele üheksa kuud enne riigikogu valimisi?

Et juuni lõpus Kohtla-Järvel keedetud poliitilises segapudrus vürtsi veelgi rohkem tunda oleks, on oluline teada, et uus linnapea Evelyn Danilov on varem olnud tihedalt seotud kaks aastat tagasi surnud kurikuulsa kohaliku oligarhi Nikolai Ossipenkoga. Ta on töötanud juhtivatel kohtadel tema firmades ja korraldanud temaga seotud valimisliitude kampaaniaid. Otseselt või kaudselt on Ossipenkoga seotud inimesi ka volikogu liikmete seas.

Kõik neli uut linnavalitsuse liiget olid kahtlusalused 2022. aastal vallandunud Kohtla-Järve suures korruptsiooniskandaalis. Neist kolme suhtes on praeguseks menetlus lõpetatud kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Abilinnapea Deniss Veršinini suhtes käib veel menetlus edasi.

Teiste isikute süüdimõistvatest jõustunud kohtuotsustest saab aga detailselt lugeda, kuidas Ossipenko punus poliitilisi intriige ja mõjutas Kohtla-Järve volikogu liikmeid ja ka linnavalitsuse liiget tegema tema ettevõtetele meelepäraseid otsuseid. Veelgi varasemast ajast on jõustunud kohtuotsus, millega mõisteti süüdi ja karistati viie aasta pikkuse tingimisi vangistusega endist linnapead Jevgeni Solovjovi selle eest, et ta aitas Ossipenko firmadel teenida Kohtla-Järve linna arvelt miljon eurot kriminaalset tulu.

Samuti on teada, kuidas Ossipenkol õnnestus saada mitmeks aastaks sisuline kontroll Jõhvi vallavolikogu üle, mis tõi kaasa pikaajalise kaose, sagedased umbusaldused ja segaduse Ida-Viru maakonnakeskuses. Sealgi oli tüüpiline käekiri, et mingit ametlikku koalitsiooni ei moodustatud ja olulisi otsuseid tehti mitte volikogu saalis, vaid poolsalajastel kohtumistel valitud saadikute ringis, keda kohalik oligarh mõjutas.

Ossipenko on küll juba üle kahe aasta surnud, kuid vaevalt, et need trikid ja nipid, kuidas siduda kohalikku võimu ja ärihuvisid, temaga seotud inimestel mööda külgi maha jooksid. Nad on temalt õppinud. Eks seegi andis Kohtla-Järve eelmisele linnapeale Max Kaurile vahetult pärast umbusaldushääletust põhjust öelda, et tal on tunne, nagu oleks Ossipenko vaim ta taas maha võtnud. Esimest korda juhtus see temaga kuus aastat tagasi Jõhvi vallavanemana.

Kohtla-Järvel on nüüd sündinud justkui Ossipenko-nimelise eluülikooli vilistlaste, Eesti poliitikas seni parketikõlbmatu erakonna Koos ja suuremate erakondade esindajate võimuklubi.

Asjaosalised räägivad üsna üksmeelselt, et nende huvi on eelkõige seista Kohtla-Järve linna ja selle elanike huvide ning arengu eest. Samas peaksid nad mõistma, et kui need ka peaksid olema siirad kavatsused, siis sellisel moel on neid eesmärke üsna võimatu saavutada. Esiteks annab selline kooslus lisahoobi niigi kehvale Kohtla-Järve linna mainele. Kui võim on seotud erakonnaga Koos, siis avaldab see paratamatult negatiivset mõju koostöövõimalustele nii keskvõimu, teiste omavalitsuste kui ka suure osa ettevõtjatega.

Nii nagu riigikogus, on ka kohalikus volikogus tähtis poliitiline selgus, mitte juhuslikkus. Loogiline järjekord on, et suurem osa volikogus olevatest poliitikutest lepib kokku, et nad asuvad tegema koostööd. Nad panevad kirja täpse plaani ja arutavad läbi ning jõuavad üksmeelele, kes on need linnavalitsuse liikmed, kes suudavad selle plaani ellu viia. Kohtla-Järvel tehti praegu kõik tagurpidi. Uus linnavalitsus sai üle noatera ametisse, aga ka nädal pärast võimupööret pole selget võimuliitu, rääkimata konkreetsest tegevuskavast ehk koalitsioonileppest.

Võiks proovida uuesti algusest peale ja soovitavalt ilma erakonnata Koos.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.