Märtsist maini arutles 950 gümnaasiumiõpilast 18 Eesti koolis toimunud maailmakohvikutes tehisaru rolli üle koolis ning selle mõju üle õppimisele, suhetele, loovusele, sotsiaalmeedia kasutamisele ja tulevikutunnetusele.

Eesti aruteludes räägime sageli sellest, kuidas tehisaru mõjutab õppimist, kuid palju vähem sellest, kuidas see mõjutab haridust tervikuna: suhteid, loovust, infokeskkonda ja ettekujutust tulevikust. Kool ei ole ainult koht, kus omandatakse teadmisi, vaid keskkond, kus kujunetakse inimeseks. Seetõttu tuleb tehisaru rolli hinnata palju laiemalt kui pelgalt õpitulemuste kaudu.

Ehkki õpilased on esimesed, kes tehisaru mõju iga päev kogevad, kaasatakse neid harva aruteludesse selle üle, milline roll peaks tehisarul koolis olema. Maailmakohvikutega püütigi seda lünka täita.

Ebaselgus tekitab ebaõiglust

Õpilaste sõnul on koolide ja õpetajate praktikad tehisaru kasutamisel väga erinevad. Mõni õpetaja keelab tehisaru kasutamise täielikult, teised aga julgustavad seda aktiivselt tegema. Õpilastes tekitab ebaõiglustunnet ja vähendab usaldust õpetaja koostatud õppematerjalide vastu seegi, kui õpetaja kasutab nende loomiseks tehisaru, kuid keelab sama tööriista õpilastele.

Ebaselgus loob õpilaste hinnangul ebaõiglust ka hindamises. Aruteludes kirjeldasid nad, kuidas on saanud iseseisvalt tehtud töö eest madalama hinde kui tehisaru abil tehtud töö eest, sest õpetajal on olnud keeruline eristada õpilase panust tehisaru omast. Kui hinne ei näita enam õpilase tegelikke teadmisi ega tehtud tööd, kaotab hindamine õpilaste silmis osa oma tähendusest.

Sarnane ebakindlus puudutab loovtöid. Ainult 21 protsenti õpilastest arvab, et tehisaru abil loodud tulemus on täielikult nende enda oma. Loovus on aga tihtilugu seotud enesemääramise ja omanikutundega. Paljud gümnasistid soovivad selgeid juhiseid, kuidas kasutada tehisaru nii, et see toetaks ideede arendamist, kuid ei asendaks loomeprotsessi ega muutuks ise ideede allikaks. Samuti vajavad õpilased juhiseid, kuidas tehisaru panust töös kirjeldada ja sellele viidata.

Seetõttu ootavad koolinoored, et nad saaksid õpetajatega koostöös panna kirja kokkulepped, mis määravad, millal, kuidas ja millises ulatuses võib tehisaru õppetöös kasutada. TI-hüppe õpilaste programmi üks järgmise õppeaasta eesmärke ongi aidata kujundada sellised ühised kokkulepped igas Eesti koolis.

Ka TI-hüppe algatus ei taha mitte pidurdada tehisaru kasutamist, vaid aidata leida lahendusi, mis toetavad õppimist ja hoiavad kooli eelkõige inimeste loodud, mitte tehnoloogia ümber kujundatud keskkonnana.

Väljajäetus võib soodustada tehisaru väärkasutust

Tehisaru annab kiireid ja hinnanguvabu vastuseid. Seetõttu on paljudel õpilastel lihtsam pöörduda tehisaru, mitte õpetaja, ema-isa või eakaaslase poole, eriti kui kardetakse eksida. Selgus, et ligikaudu kolmandik gümnaasiumiõpilastest küsib probleemi tekkides esimesena abi tehisarult, ehkki viiendik teeb seda harva või ei ole kunagi tehisaru poole pöördunud.

Õpilaste hinnangul tuleb juturobotite väärkasutust sagedamini ette nende eakaaslaste seas, kellel on vaimse tervise muresid või suhtlemisega seotud raskusi. Mida nõrgem on emotsionaalne tugi ja kuuluvustunne, seda enam kipub noor asendama tavasuhtlust tehisaruga.

Samal ajal rõhutavad gümnaasiumiõpilased, et tehisaru ei tohiks ega suudagi inimest kui suhtluspartnerit asendada. Lahendusena näevad nad kooli sotsiaalse rolli tugevdamist: kuna tehisaru muudab õppimise järjest individuaalsemaks, siis peaks kool senisest enam toetama suhtlemist ja kogukonnatunnet ning tagama vaimse tervise toe.

Leian, et tehisaru mõju haridusele ei tohiks hinnata ainult õpitulemuste kaudu. Koolis kujunevad suhted, kuuluvustunne ja noored ise. Mida individuaalsemaks tehisaru õppimise muudab, seda vajalikum on hoida kooli inimeste ümber kujundatud keskkonnana.

Personaliseeritud õpe ei tohi muuta kooli üksildasemaks

Tehisaru võimaldab õpet senisest paremini personaliseerida, aga peame küsima, kuidas mõjutab see õpilaste suhteid, koostööd ja kuuluvustunnet siis, kui iga õppija liigub järjest rohkem oma individuaalsel õpiteel koos tehisaruga.

Haridustehnoloogia ei tohiks personaliseerida ainult õppimist, vaid peaks aitama hoida ka neid suhteid ja ühiseid kogemusi, mille kaudu kujuneb koolist kogukond. See ei pea innovatsiooni pidurdama. Küll aga on need põhimõtted, mida tuleb arvestada iga haridusele mõeldud tehisarulahenduse arendamisel, sealhulgas TI-hüppe sokraatilise õpirakenduse ITI edasiarendamisel.

Maailmakohvikutes tõusis veel esile mure seoses sotsiaalmeedia algoritmidega, mis kujundavad õpilaste hinnangul üha rohkem nende maailmapilti ja infotarbimist. Samuti tunnevad noored ebakindlust tuleviku suhtes, sest tehisaru muudab tööturgu ja vajalikke oskusi. Noored soovivad, et koolides õpetataks senisest enam meediapädevust, algoritmide toimimise põhimõtteid ja kiiresti muutuva maailmaga kohanemise oskusi.

Gümnasistide sõnum oma koolile on niisiis see, et kõige rohkem ootavad nad võimalust sõnastada koostöös õpetajatega tehisaru kasutamise selged kokkuleppeid. Samuti peavad noored tähtsaks eksimist ja vigadest õppimist väärtustavat koolikultuuri, kättesaadavat vaimse tervise tuge, individuaalset tagasisidet ning tehisaru kasutamise läbipaistvat märgistamist.