Elu viimastel aastatel spekuleeris Alan Turing arvutite intelligentsusest. Tema järgi nime saanud masinate intelligentsuse test ütleb: kui inimene ei suuda kommunikatsiooni käigus masinat inimesest eristada, siis on masin intelligentne.

Ühelt poolt vältis Turing nii filosoofilisi vaidlusi intelligentsuse üle – intelligentsus seisneb intelligentses käitumises. Teisalt avas ta ukse, millest Joseph Weizenbaum hiljem tahtmatult läbi jalutas.

1966. aastaks valmis Weizenbaumi juturobot Eliza. Eesmärgiks oli uurida loomuliku keele kaudu arvutiga suhtlemist. Üks juturoboti mitmest skriptist imiteeris psühhoterapeuti. Seda järgides peegeldas Eliza kasutajate sisendid neile küsimustena tagasi.

Kaasaegsete juturobotitega võrreldes oli Eliza primitiivne. Sellest hoolimata pidasid kasutajad seda intelligentseks ja mõistvaks. See osutus üldiseks kalduvuseks, mida hakati Eliza efektiks nimetama.

Efekt toetub inimeste keeleliste pädevustega seotud kalduvustele: allikast sõltumata kipume arusaadavat keelekasutust tähenduslikuks pidama. Sellistele allikaletele omistame tavaliselt ka ratsionaalsuse ja arusaamise. Weizenbaum kasutas neid psühholoogilisi kalduvusi tahtmatult ära. Tema jälgedes astujad tegid seda juba tahtlikult.

Küberturbes nimetatakse kasutaja psüühilist manipuleerimist suhtlusründeks. Kohalikuks näiteks on palju pahandust tekitanud petukõned. Turingi test avas ukse "inimeste häkkimisele" tehisintellekti (TI) loomiseks: kui masina intelligentsus sõltub kasutaja muljest, siis kasutajas sobiva mulje tekitamisest "intelligentse" masina loomiseks justkui piisab.

Kaasaegsed juturobotid on Elizast võimsamad. Võimsam paistab olevat ka vastuvõtlikes kasutajates tekitatud efekt. Näiteks sagenenud on lood kasutajatest, kes usuvad, et ChatGPT on teadvusel, aidanud neid teaduslikul läbimurdel või lihtsalt jumalikku päritolu. Nende kasutajate mitteametlik diagnoos on "TI psühhoos".

Probleemi kõrvaldamine oleks OpenAI ja teiste TI ettevõtete võimuses. Sarnaselt sotsiaalmeediaettevõtetele ei pruugi see aga olla nende huvides. Mõlema huvides on suur kasutajate arv ning nende oma platvormidel hoidmine. Juturobotist sõltuv kasutaja on hea klient.

TI-ga seoses räägitakse aina enam kriitilisest mõtlemisest. Kriitilist mõtlemist toetavad hoiakud, nagu avatus või (mõõdukas) skeptilisus. Seda pärsivad tunnetuslikud eelarvamused nagu grupimõtlemine, mis seisneb liikmete kalduvuses oma arvamusi grupi oletatava konsensusega kooskõlla viia. Pakun, et TI-st kriitiliselt mõtlemist pärsib ka Eliza efekt.

Nagu tunnetuslikest eelarvamustest, nii ei saa ka Eliza efektist täiesti priiks. Kriitiline mõtlemine õpetab eelarvamuste mõju märkama ning piirama. TI kontekstis võiks sama teha Eliza efektiga. Selle tulemusel oleksime ehk TI-st mõtlemisel arukamad ning selle kasutamisel vaimselt veidi tervemad.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.