SPA Tours OÜ on viimase kuu jooksul teatanud Tallinnas kahe spaa ehitamisest. Kui mais teatasid nad, et 2028. aastaks peaks valmima 10 miljonit eurot maksev veekeskus Lasnamäel, siis sel nädalal teatati, et samal ajal peaks valmima sama kallis keskus ka Ülemistel.

Arendustööd erinevate spaade ja spaadhotellide rajamiseks käivad lisaks Tallinnale veel näiteks Tartus, Viljandis ja Alutaguse vallas. Tallinnas on lisaks Lasnamäele ja Ülemistele oodata uut spaad ka Telliskivisse. Pärnussegi planeeritakse mitut uut keskust. Seejuures hakkab järgmisel suvel avatav rannaäärne spaa kandma nime Part.

ERR kirjutas juba mullu oktoobris, et lähiaastatel kasvab ööbimiskohtade hulk viiendiku võrra. Eesti kaubandus-tööstuskoja direktori Mait Paltsi sõnul näitavad statistikaameti turismiandmed, et 2025. aastal oli Eesti majutusettevõtetes turiste veidi rohkem kui aasta varem.

Samas vedas kasvu välisturist ning siseturiste oli veidi vähem kui aasta varem. Seega ei saa tema sõnul arendusi seletada ainult siseturismi kasvuga.

"Pigem on kokku langenud mitu tegurit: siseturismi tugevam positsioon võrreldes kriisieelse ajaga, lähiturgude kasvav potentsiaal, vaikselt paranev majanduskindlus ning pikemalt kavandatud investeeringute jõudmine ehitusse või planeerimisse," sõnas Palts.

Siinkohal peab eristama kahte erinevat ärimudelit, mida kujutavad endast spaa ja spaahotell.

"Tallinnast kaugemal ja ööbimisvõimalusega arendustes on turism aga palju selgem osa äriplaanist," sõnas Palts.

Seda kinnitas ka Alutaguse valda Peipsi järve äärde kerkiva Kurro loodusspaa tegevjuht Killu Maidla.

Kurro paigutub spaahotellide hulka ning Maidla sõnul ei ole neil niivõrd otsest konkurentsi veekeskustega, kus käiakse päevakülastuses.

39 miljonit eurot maksma minev keskus peaks oma uksed külalistele avama selle aasta augustis. Kuna see asub Ida-Virumaal, saadi 13 miljoni euro eest toetus ka õiglase ülemineku fondist. Ilma selle toetuseta oleks spaahotelli valmimine edasi lükkunud.

Küll aga tuli Maidla jutust välja huvitav asjaolu – kui tahad niigi küllastunud turule siseneda, tuleb leida väga kindel nišš.

Kurro puhul on selleks loodus – reklaamitakse vaikust ja rahu ning samal ajal ka eksklusiivsust. Näiteks ei luba hotell teha teatud ajahetkedel ühepäevaseid broneeringuid.

Ka Funderbeami asutaja Kaidi Ruusalepp plaanib Põlvasse hotelli, mis üritab ligi meelitada just rikast sportlikku klienti. Mitte küll spaa, aga taas kord nišš.

Kui aga näiteks lastega pere majanduslik jõud spaahotellis ööbimisest üle ei käi, otsustatakse just päevakülastuse kasuks.

"Tallinna linnasisesed projektid, näiteks Lasnamäele kerkiv spaakeskus, tuginevad rohkem kohalikule päevakülastajale," sõnas Palts.

Turu teist otsa esindava SPA Toursi juhatuse liikme Kalle Kuusiku sõnul ei saa samuti rääkida plahvatusest veekeskuste rajamisel.

"Nendes otsustes ei ole midagi äkilist ning iga arendus on pikaajalisem protsess," sõnas Kuusik ning selgitas, et pigem on mitme järjestikuse veekeskuse ehitamissoovi avalikustamine sattunud samasse perioodi.

Ka Palts rõhutas, et ettevõtjale on spaakeskus väga kapitali-, energia- ja tööjõumahukas investeering, mida ei tehta lühiajalise majanduskasvu pealt.

"See eeldab pika vaatega analüüsi, kus arvestatakse nii kohalike päevakülastajate mahtu kui ka turiste, kes võiksid teenust kasutada muu külastuse osana," ütles ta ning lisas, et arvutustehtesse kuuluvad veel toitlustus, konverentsid ning muud lisateenused, mida ümberkaudne keskkond pakub.

Paltsi sõnul võibki spaade ja veekeskuste hulgalises arenduses näha peamiselt kahe teguri koosmõju.

"Ühelt poolt on siseturism jäänud kriisieelse ajaga võrreldes tugevamale tasemele, teisalt võivad hinnatõus ja ettevaatlikum tarbijakäitumine suunata osa inimesi valima lühemaid ja kodulähedasemaid puhkusevõimalusi. Samas sobib hästi paiknev ja atraktiivne spaakeskus nii eraldi puhkusesihtkohaks kui ka lühema nädalavahetuse või päevakülastuse osaks," sõnas ta.