Rehabilitatsiooniteenuse reform on vajalik - selles on eelnõule tagasisidet andnud organisatsioonid ühte meelt. Eesti puuetega inimeste koja toetuste ja teenusealase huvikaitse nõunik Kristi Kähar tõdes, et praegune rehabilitatsioonisüsteem on väga killustunud.

"Seda probleemi üritabki ministeerium lahendada," nentis ta.

Ka rehabilitatsiooniasutuste liidu juhatuse esimees Marilin Vaksman märkis, et reformi oli ammu vaja.

"Juba rohkem kui 20 aastat on räägitud, et tervishoid ja sotsiaalvaldkond on vaja ühendada, sest inimene on üks, tema mured ja vajadused on ühed. Ei ole ju nii, et on eraldi tervisemured ja sotsiaalsed mured," selgitas Vaksman.

Eelnõu järgi peaks rehabilitatsiooniteenust reformi jõustumisel osutama piirkondlikud haiglad. Kristi Kähari sõnul pole praegu selge, kuidas see kõik praktikas toimima hakkab.

"Me ei tea, kuidas praegused teenuseosutajad uue süsteemiga liituvad. Kas nad hakkavad haiglatele partneriks, kas nad hakkavad iseseisvalt rehabilitatsiooniteenust osutama? Seega me ei tea, kuidas selle kuupäeva saabudes inimene teenuse saamiseni jõuab."

Puuetega inimesed on mures ka võimalike kulude pärast. Kähar tõi näite: "Eelnõu ei näe ette seda, et riik pakuks inimestele majutust ja sõidukompensatsiooni. Kui inimene peab näiteks sõitma ühest maakonna otsast teise, kas ja kuidas saab ta seda endale lubada? Kas transpordi kinnimaksmine jääb inimese lähedastele?"

Kristi Kähar toonitas, et rehabilitatsiooniteenus on järjepidev teenus ja paljud peavad teraapias käima iga nädal.

Marilin Vaksmann tõdes, et ka rehabilitatsiooniasutuste jaoks on palju ebaselget.

"Me ei saa päris täpselt aru, missugune on rehabilitatsiooniasutuste tulevik ja missugune on meie koht uues süsteemis," ütles Vaksmann.

Vaksmannile teeb muret ka teenuse rahastamise korraldamine, kuna rehabilitatsiooniteenust osutavad ka need spetsialistid, kes ei ole tervishoiuteenuse osutajad. Lisaks on ebaselge üleminekukulude hüvitamine, kuna paljud rehabilitatsiooniasutused on praegu MTÜ-d. Neil tuleb muuta juriidilist vormi ja taotleda tegevusluba tervishoiuteenuse osutamiseks.

"Ega see uus teenus päriselt tervishoiuteenus ei olegi, nii et siin on veel väga-väga palju küsimusi," märkis Vaksmann.

Reformikava näeb ette, et rehabilitatsiooniteenusele hakkavad inimesi suunama perearstid ja -õed. Perearstide seltsi tehtud küsitlus näitab, et perearstid ei pea koormuse suurenemist aktsepteeritavaks. Seltsi hinnangul tehakse reformi selgelt kiirustades.

Sotsiaalministeeriumi laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste ütles, et eelnõu on tegelikult juba teist korda kooskõlastusringil ja kinnitas, et vastavalt saadud tagasisidele on ka muudatusi tehtud. Ta tõi näiteks, et kui varem oli plaanis panna puuetega inimeste sotsiaalabi ja ravi eest vastutama terviseteejuhid, siis nüüd on sisse viidud selline korraldus, et rehabilitatsiooniteenuse vajaduse tuvastab arst või õde.

"Täpsema vajaduse hindamise teeb juba rehabilitatsiooniteenuse meeskond ehk ei õel ega arstil ole vaja ise täpsemalt rehabilitatsiooniteenuse vajadust hinnata ega teenuse sisu paika panna või tegevuskava koostada," lausus Tammiste.

Sotsiaalministeerium plaanib rehabilitatsiooniteenuse reformi eelnõu valitsusse saada augustis, riigikogusse peaks see jõudma septembris. Praktilised küsimused pannakse paika rakenduskavandiga.

"Rakendusakti kavand on kindlasti eelnõu juures ja seda on võimalik täpsustada, kuni selle ajani, mil seadus jõustub," sõnas Brit Tammiste

Sotsiaalministeeriumil on käsil ka abivahendite ja meditsiiniseadmete reform ning tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ühendamine, nii et valdkonnas toimuvad suured ümberkorraldused.