Eesti Energia kontserni tänavu esimese poolaasta müügitulu kasvas 939,9 miljoni euroni ehk nelja protsendi võrra. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 175 miljonit eurot ehk langes kaheksa protsenti.

Kasumlikkust mõjutas peamiselt sagedusturul osalemise teenuste tulu vähenemine – võrreldes möödunud aastaga on see turg stabiliseerunud ning selle äri kasumlikkus on taandunud tavapärasele tasemele.

Kontserni teise kvartali müügitulu ulatus 374 miljoni euroni ja EBITDA oli 56 miljonit eurot, see langes 28 protsenti. Kasumlikkuse langust mõjutas ettevõtte teatel peamiselt sagedusteenuste turgude stabiliseerumine.

Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm ütles, et kõik kontserni peamised ärisuunad kasvatasid müügitulu.

"Eriti selgelt tuli teises kvartalis esile integreeritud elektriäri eelis: taastuvenergia ja elektrimüügi äri kasumlikkus kasvas tugevalt tänu paranenud marginaalidele, tõhusamale riskijuhtimisele ja madalamatele püsikuludele," sõnas Tamm.

Taastuvenergia ja elektrimüügi ärisuuna kulumieelne ärikasum kasvas aastaga 90 protsenti ehk 24,1 miljoni euroni.

Tamm märkis, et teise ja kolmanda kvartali tulemus on neil olnud traditsiooniliselt hooajaliselt nõrgem, kuna soojem ilm vähendab elektritarbimist ja suvised elektrihinnad on madalamad.

"Sellele lisandus tänavu ühekordne mõju – mullune erakordselt kõrge süsteemiteenuste võrdlusbaas normaliseerus, kuna vastav turg on aastaga stabiliseerunud," selgitas Tamm.

Mittetaastuva elektri tootmise segmendi EBITDA on endiselt negatiivne, kuna praeguste turuhindade juures on põlevkivielektri tootmine jätkuvalt kahjumlik. Segmendi kahjum kahanes 3,8 miljoni euroni tänu alates selle aasta algusest rakendatud reservvõimsuste tasule, mille suurus on 14,9 miljonit eurot kvartalis ning mis katab põlevkiviplokkide ülal hoidmise püsikulusid.

Mullusest nõrgem tulemus kujunes ka vedelkütuste segmendis, kus toodangu keskmine müügihind koos riskimaandamise tehingute mõjuga on mõnevõrra langenud.

Piiratud ülekandevõimsus tingis Eestis odavama elektrihinna

Teises kvartalis tuli Eesti tarbijatele kasuks Balti riikide vahel süvenenud elektrihindade erinevus. Piiratud ülekandevõimsuse tõttu oli Eesti keskmine elektrihind 59,7 eurot megavatt-tunnist ehk see langes ligi kaks protsenti, püsides kogu kvartali jooksul madalamal tasemel kui Lätis, kus keskmine hind oli 77,4 eurot megavatt-tunni eest, ja Leedus, kus see maksis 78,2 eurot.

Esimesel poolaastal investeeris Eesti Energia kokku 116,8 miljonit eurot, millest suurima osa ehk 65,8 miljonit eurot moodustasid investeeringud elektrivõrgu töökindluse parandamisse.

Teises kvartalis tootis kontsern 74 protsenti oma elektrist taastuvatest allikatest, samas kui mittetaastuva elektri tootmine vähenes peaaegu poole võrra 165 gigavatt-tunnini, sest turuhinnad polnud kõrge muutuvkuluga põlevkivielektri tootmiseks piisavalt sobilikud.

Juunis avas Enefit Ida-Virumaal Purtse hübriidpargis 4,4 megavatise võimsuse ja 9,8 megavatt-tunni mahutavusega energiasalvesti, mis täiendab seal olemasolevat tuule- ja päikeseparki. Tegu on ühe esimese tervikliku taastuvenergia lahendusega Baltikumis, kus ühe liitumise taha on lisatud tuule- ja päikesepark ning energiasalvesti. See aitab taastuvenergia toodangut tasakaalustada, salvestades elektrit kõrge toodangu ajal ja suunates seda võrku ajal, mil nõudlus võrgus kasvab.

Teises kvartalis hakkas Enefit oma tuule- ja päikeseparkidega pakkuma elektrisüsteemi sagedusreservide turul ülesreguleerimise teenust. Sellega on ettevõte üks esimestest Euroopas, kes kasutab tuule- ja päikeseparke paindlikkusturul nii üles- kui ka alla reguleerimiseks.

Kasvu jätkas ka Enefiti elektriautode laadimisvõrk. Esimesel poolaastal tarbiti avalikus laadimisvõrgus 35 protsenti rohkem elektrit kui aasta varem. Samal ajal jätkus võrgu laiendamine, sealhulgas koostöö Olerexiga uute kiirlaadijate rajamiseks üle Eesti.

Õlitehas jõuab täisvõimsuseni septembriks

Mais esimese koguse põlevkiviõli tootnud uue õlitehase Enefit 280-2 käitusprogramm jätkub plaanipäraselt ning juuli lõpuks on tehas tootnud üle 6000 tonni põlevkiviõli. Eesmärk on saavutada septembriks stabiilne tootmisrežiim täisvõimsuse lähedasel tasemel.

Kvartali vedelkütuste tootmismaht kasvas 18 protenti ja ulatus 120 400 tonnini. Müügimaht kasvas samal ajal 17 protsenti 123 800 tonnini ning müügitulu oli 47 miljonit eurot ehk kasvas kümme protsenti.

Samas langes kulumieelne ärikasum madalama saavutatud keskmise müügihinna tõttu 40 protsenti, jäädes 10,1 miljoni euro juurde.  

Enefit Industry sõlmis ka Rail Balticu Tootsi-Pärnu lõiku ehitava konsortsiumiga lepingu 800 000 tonni Estonia kaevanduse aherainest toodetud killustiku tarnimiseks järgmise kahe aasta jooksul. Regulaarsed veod Väike-Pungerjast Pärnuni algasid juuni keskel.

Eesti Energia tütarettevõte Elektrilevi hooldas esimese poolaasta jooksul 3851 kilomeetrit liinikoridore ja laiendas neid 381 kilomeetrit.

Juunis tõusis Elektrilevi võrguteenuse keskmine hind 3,4 protsenti peamiselt põhivõrgu ülekandeteenuse kallinemise ja üldise inflatsiooni tõttu. Võrguteenuse müügitulu kasvas kvartalis viis protsenti 77,5 miljoni euroni ja EBITDA 21 protsenti 34,4 miljoni euroni, mida toetasid kõrgem marginaal ja madalamad hoolduskulud. 

Investeeringud võrku ulatusid teises kvartalis 38,5 miljoni euroni, ilmastikukindla madalpingevõrgu osakaal kasvas 97,5 protsendini ja kogu võrgust on 77,5 protsenti ilmastikukindel.

Aprillist saab Hiiumaal, kus valmis Saaremaa-Hiiumaa merekaabel, taas võimalikuks esitada elektritootmisega liitumise taotlusi kuni ühe megavati ulatuses.