Eesti Raudtee Kopli kaubajaama on hakanud kolm korda nädalas läbima Ida-Virumaalt lähtuvad aheraineveod, mis liiguvad sealt edasi Edelaraudtee taristule ja suunduvad Pärnumaale Rail Balticu ehituseks. Seni kuni pole ehitatud Tallinna ringraudteed, mille riigi eriplaneeringu edenemine on poliitvaidluste tõttu seiskunud, jääb Kopli kaubajaam ka oluliseks ühenduseks Paldiski sadamaga.

Enefit teatas mõne nädala eest, et tarnib Rail Balticu ehituseks kahe aasta jooksul 800 000 tonni aherainest tehtud killustikku. Ida-Virumaalt Kopli kaubajaamani korraldab veod Enefit Industry logistikaüksus, misjärel veab Operail materjali Pärnuni. Praegu ulatub ühe kaubarongi veomaht 1800 tonnini.

Eesti Raudtee kommertsjuht Arthur Raichmann ütles, et need veod ei muuda siiski üldpilti ning heal juhul jääb kaubavedu Eesti Raudtee taristul tänavu samale tasemele kui eelmisel aastal (2,87 miljonit tonni). Kaubavedu on jätkuvalt madalseisus ja Kopli jaam alakoormatud.

"Kaubarongid liiguvad Lääne-Harju suunal öösiti, sest päeval on seal tihe reisirongiliiklus. Keskeltläbi sõidab igal öösel üks rong Paldiskisse ja tagasi. Lisaks tuleb kolm korda nädalas aheraine, mis läheb edasi Edelaraudteele. Selline mahukaup sobib väga hästi just raudteel vedamiseks. Aherainel on ka konkurentsitult kõige madalam raudteekasutustasu tariif," rääkis Raichmann.

Kopli kaubajaama pindala on Eesti Raudtee andmetel 160 000 ruutmeetrit. Raichmanni sõnul võiks seal tulevikus olla nii kinnisvaraarendust kui ka roheväila, kuid ka toimiv raudtee.

"Jätkame seal optimeerimist ja kulude kokkuhoidu. Seal, kus vara on üledimensioneeritud, on mõistlik seda väiksemaks teha. Meil on plaanis seal veel osa jaamateid üles võtta ja natuke Kopli poolsaare suunalist skeemi ümber ehitada. Aga kindlasti ei tule meie poolt initsiatiivi kaubajaama ärakaotamiseks," ütles Raichmann.

Tallinna abilinnapea Tiit Teriku sõnul soovib linn siiski, et kaubajaam pikemas vaates – aastate või aastakümnete pärast – Tallinnast välja viidaks. Põhjuseid selleks on Teriku sõnul mitu.

"Kaubajaam on olnud suletud ala. See on lõiganud läbi ühenduse Kalamaja ja Pelgulinna vahel. Tegelikult on see kesklinnale sedavõrd lähedal ja sedavõrd suure potentsiaaliga, et seda ainult manööverdamise ja vagunite hoidmise alana kasutada ei ole linnaruumiliselt kõige targem otsus. See ala võiks olla tulevikus tükk maad rohelisem, loomulikult on võimalik teha sinna ka uut hoonestust. Üks võimalusi on ka putukaväila pikendamine," ütles Terik.

Ühtlasi liigub edasi idee laiendada raudtee reisijatevedu Kopli poolsaarele ning Elron kavatseb teha sügisel ka proovisõidu. Raichmanni sõnul vajab veel kaalumist, kuidas reisijatevedu seal pikas vaates tõhusalt töötada võiks.

"Tegemist on üheliinilise rööpapaariga. See tähendab, et seal ei saa korraga olla kahte rongi. Üks sõidab edasi-tagasi ja alles siis saab järgmine peale minna. Seega on seal mõned küsimärgid, aga Kopli jaam võiks olla väravaks nii Kopli kui ka Paljassaare poolsaarele," rääkis Raichmann.

Terik märkis, et Põhja-Tallinnas on kas juba kehtestatud või töös hulk uusi detailplaneeringuid, mis tähendab tulevikus elanike lisandumist piirkonda.

"Linnarong, mida muudes riikides ka näha saab, ja mis on mõnevõrra kangem kui tavaline tramm, aga mitte päris Tallinna-Tartu rong – selliseid lahendusi võiks tulevikus Tallinnas näha küll. See ei ole aga ainult linna ja Eesti Raudtee otsus, kuna osapooli, kes taristu ja maa omanikena peavad selles protsessis kaasas olema, on teisigi. Tõenäoliselt ei ole see ka aasta või kahega lahendatav küsimus. Otsused sõltuvad ka sellest, kuidas Eesti Raudtee oma tegevust kavandab ja selle sealt piirkonnast välja viib, aga ka sellest, kas rajatakse Tallinna ringraudtee," ütles Terik.