Teisipäeval selgus, et USA keskluureagentuuri CIA juht John Ratcliffe on ootamatult lennanud Moskvasse. USA meedia kirjutab, et ta pidas Moskvas läbirääkimisi Venemaa ametnikega, kuid kõneluste teema pole teada. Viimati käis ameeriklaste luureagentuuri juht Moskvas mõned kuud enne seda, kui Venemaa tungis Ukrainasse.

Toona oli visiit tingitud ameeriklaste soovist venelastele selgeks teha, et nende kavatsused on teada, ning soovitada neil sellistest kavatsustest hoiduda, rääkis Vikerraadio saates "Uudis+" Sinisalu.

Praeguse kohtumise kohta rääkis ta, et kahe suurriigi teenistuste suhtlus on tavaline. "Me ei peaks arvama, et Venemaa ja Ameerika ainus teema on Ukraina sõda," nentis Sinisalu. Ta lisas, et kuigi see on oluline teema, paneks ta praegu rahvusvahelistes suhetes Iraani ja Ameerika sõjalise konflikti esikohale, sest see on tingitud ka USA sisepoliitikast.

Sinisalu rääkis, et kui USA oleks soovinud visiiti täiesti salajas hoida, oleks see olnud tehtav. "Oleks saanud mitmeid kordi lennukeid vahetada," selgitas ta. Kuna aga suurt saladust avalikkuse ees ei tehtud, tuleks Sinisalu hinnangul olukorda lihtsamalt võtta. Lisaks ei tasu Sinisalu sõnul karta, et kaks riiki omavahel salakokkuleppeid looks, sest usaldus nende vahel pole piisavalt suur.

Sinisalu ütles, et eraldi tuleks aga vaadelda suurt lennukit, millega Ratcliffe Venemaale lendas. Ta selgitas, et üldiselt kasutavad nii FBI kui ka CIA juhid väiksemaid lennukeid. Sinisalu järeldas, et midagi peab olema lennuki pardal või on tegemist turvalisuse küsimustega.

Võib toimuda vangide vahetamine

"Siin on spekuleeritud väga erinevaid asju ja kas see on vangide vahetamine," sõnas ta. Sinisalu nentis, et see tunduks kõige loogilisem. Samas on vangide vahetusi tehtud palju kiiremini ja vahel on seda näidatud ka otsepildis. "Tuleks võtta asja rahulikult ja lähtuda sellest, et tõenäoliselt on tegemist mingisuguse palju lihtsama sisuga," ütles ta.

Sinisalu sedastas, et üldiselt ei ole CIA juht seni kohale sõitnud vangide vahetuseks, kuid sõnas, et seal võib olla midagi kaasnevat. "Näiteks viimase hetke kauplemine kellegi üle, mida saab otsustada ainult kõige kõrgemal tasandil, kui presidendid välja jätta," selgitas ta.

Sinisalu sõnul on küsimus hoopis see, kui laia küsimuste spektrit suurriigid omavahel arutasid. "Kindlasti on USA luurel erinevaid andmeid, millega üritatakse Ukraina-Venemaa läbirääkimisi alustada või Iraaniga olukorda lahendada," ütles ta.

Sinisalu sedastas, et viimasel ajal on palju spekuleeritud, kas Venemaa plaanib mingisugust operatsiooni Baltikumi või NATO vastu. Ta kinnitas, et Venemaal ei ole praegu jõudu, et frontaalrünnakut konventsionaalse sõja tähenduses teha. "See oleks ka rumal, sest annaks ukrainlastele suurepärase võimaluse vasturünnakule asuda, kuna Venemaal ei ole puhtalt inimressurssi ega relvastust," sõnas Sinisalu.

Tema sõnul ei tasu unustada ka arenguid kosmoses. "On ju räägitud, et mingid satelliidid on jälginud Euroopa ja Ameerika satelliite," nentis Sinisalu.

Tasub jääda rahulikuks

Väljaandes The Wall Street Journal ilmus artikkel, kus analüütikud hindasid, et Ratcliffe võis kohtuda ka Vladimir Putiniga, et talle mingisugune hoiatus edastada. USA on kogunud luureandmeid, mis näitavad, et Venemaa teeb ettevalmistusi võimalikuks mobilisatsiooniks ja plaanib ka NATO otsusekindlust proovile panna.

Sinisalu rääkis, et üldiselt Putin sääraste juhtidega ei kohtu. "Seal võidakse mingisugust kõnet vahendada, aga et ta nüüd füüsiliselt kohtuks, on mul raske uskuda," nentis ta. Sinisalu hinnangul on jutus NATO proovilepanekust psühholoogiline surve, et hoida inimesi Euroopas ärevuses ja tekitada sisepoliitilist turbulentsi.

"Mingisugune väike eriüksuse provokatsioon on võimalik, aga suureulatuslikku sõda nähtaks ning NATO maa-, vee- ja õhuruumi jälgitakse piiridel ikkagi väga pingsalt.," sõnas Sinisalu. Ta lisas, et tasub jääda rahulikuks. Sinisalu nentis, et kuna kõigile on kohtumist avalikult näidatud, et kohtumine toimub, siis pole ka salakohtumist.