Ratcliffe edastas sõnumi Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) juhile Aleksandr Bortnikovile, kuid ei ähvardanud Venemaad tagajärgedega juhul, kui Vene režiimi juht Vladimir Putin otsustaks CIA direktori hinnangut eirata ja sõjategevust jätkata, märkis NYT.

Leht lisas, et CIA analüütikud on juba pikka aega kahelnud selles, kas Putini nõunikud annavad talle sõja käigu ja selles saadud kaotuste kohta ausaid hinnanguid.

Teadaolevalt on CIA-l aastaid olnud otsekanalid Venemaa sisejulgeolekule keskenduva FSB ning Venemaa välisluureteenistusega (SVR).

Ametnike sõnul toimib Ratcliffe'i otsesuhtluse kanal Bortnikoviga paralleelselt nende suhtluskanalitega, mille president Donald Trumpi erisaadik Steve Witkoff ja presidendi väimees Jared Kushner on loonud Putini nõunikega.

Mõned ametnikud avaldasid lootust, et Putin, kes on ise endine luureohvitser, peab CIA direktori sõnumit kiireloomulisemaks ja usaldusväärsemaks kui tavapäraste diplomaatiliste kanalite kaudu edastatud teateid.

Suure osa möödunud aastast näis Trump ja osa tema lähimaid nõunikke uskuvat, et Venemaa võit Ukraina üle lahinguväljal on vältimatu, kuna Venemaa rahvaarv on suurem ja tal on tuumarelvad. Kuid venelased on kandnud tohutuid kaotusi ning nende edasiliikumine lahinguväljal on seiskunud, tõdes NYT.

Pole selge, kas Ratcliffe'i sõnum viitas mingitele muutustele USA poliitikas Venemaa või Ukraina suhtes.

Ratcliffe'i visiit oli Trumpi administratsiooni järjekordne katse anda toppama jäänud läbirääkimistele uut hoogu. Üha selgemaks on saanud, et Ukraina ei kavatse loobuda võitlusest riigi idaosas isegi juhul, kui USA sõjalist toetust vähendatakse.

Eeldades, et Ratcliffe kirjeldas Venemaa üha halvenevat sõjalist ja majanduslikku olukorda, võis ta Bortnikovile öelda, et tema hinnangul on Moskval aeg alustada tõsiseid läbirääkimisi sõja lõpetamiseks, märkis NYT.

Pärast Trumpi naasmist presidendiametisse on USA vähendanud ukrainlaste sõjalist toetamist, sundides neid üha enam toetuma Euroopa partneritele.

Samas on CIA säilitanud tiheda luurekoostöö ukrainlastega, mis said alguse rohkem kui kümme aastat tagasi.

Eraviisiline sõnum, mille Ratcliffe Bortnikovile eeldatavalt Ukraina kohta edastas, oli kooskõlas CIA direktori varasemate avaldustega. Eelmisel kuul rääkis Ratcliffe otsesõnu Venemaa vägede kaotustest sõjas ja Moskva suutmatusest lahinguväljal edasi liikuda. Ta märkis, et Vene sõduri eeldatav eluiga rindejoonel oli alla 35 minuti.

Samuti ütles ta, et Venemaa on tema CIA direktori ametisse asumisest möödunud 18 kuu jooksul vallutanud vaid umbes ühe protsendi Ukraina territooriumist – ta seostas seda Ukraina eduga droonitehnoloogia kasutamisel.

Enne Bortnikoviga Moskvas kohtumist rääkis Ratcliffe oma Ukraina kolleegidega ning kinnitas neile, et ta uurib Venemaa seisukohti ega tee ukrainlaste nimel mingeid järeleandmisi, väitis NYT.

Lehe sõnul usuvad Euroopa diplomaadid, et lähikuudel võib avaneda võimalus Venemaa ja Ukraina vahelise rahuleppe saavutamiseks, arvestades Venemaa suures osas toppama jäänud pealetungi Donbassis ning Ukraina võimet jätkata Venemaale droonisõjaga suurte kahjude tekitamist.

Mõned Euroopa ametnikud on survestanud Trumpi administratsiooni kaasama Venemaaga rahuleppe saavutamise jõupingutustesse ka mõne riikliku julgeolekuvaldkonna ametniku – inimese, kes suudaks venelastele edastada samasuguse jõulise sõnumi nagu Ratcliffe sel nädalal, märkis NYT.

Ukrainlased on Witkoffi ja Kushnerit juba pikka aega pidanud liiga lähedasteks Venemaale. Ratcliffe'i, kes on Venemaa suhtes pikka aega kriitilist seisukohta hoidnud, näevad nad potentsiaalselt neutraalsema vahendajana.

Ratcliffe on tegutsenud Trumpi sõnumitoojana

Samas on Trump kasutanud Ratcliffe'i korduvalt diskreetse sõnumitoojana.

Jaanuaris sai temast esimene kabinetitasandi ametnik, kes külastas Venezuelat pärast seda, kui USA erioperatsioonide väed võtsid kinni president Nicolás Maduro.

Mais sõitis ta Kuubale, kus andis riigi juhtkonnale sünge hinnangu Kuuba majanduse olukorrale USA naftablokaadi tingimustes. Ta kutsus riiki üles tegema ulatuslikke poliitilisi ja majanduslikke muudatusi enne olukorra edasist halvenemist.

USA ja Venemaa luureteenistuste juhtide otsesed kontaktid on viimastel aastatel olnud ebaregulaarsed.

2021. aasta novembris kohtus Bideni administratsiooni ajal CIA direktor William J. Burns Moskvas silmast silma Bortnikovi ja teiste Venemaa kõrgete ametnikega, et hoiatada Putinit Ukraina täiemahulise invasiooni alustamise eest.

Aasta hiljem, 2022. aasta novembris, korraldas Türgi Ankaras Burnsi ja Venemaa välisluureteenistuse juhi Sergei Narõškini silmast silma kohtumise. USA luureagentuurid olid pealt kuulanud Venemaa sidepidamist, mis puudutas võimalust, et venelased võivad kasutada tuumarelva, et pidurdada Ukraina vägede edasiliikumist 2022. aasta sügisesel vastupealetungil. Burns hoiatas Narõškinit tõsiste tagajärgede eest, kui venelased peaksid väidetava ähvarduse ellu viima.

Türgi võimud soovisid, et kohtumisest saaks Washingtoni ja Moskva vahel püsiv otsesuhtluskanal pingete vähendamiseks. CIA aga pahandas Moskva peale, kui Venemaa pool tegi pärast kohtumist selle avalikuks.

Burns ja Narõškin teist korda silmast silma ei kohtunud, kuigi nad jätkasid aeg-ajalt telefoni teel suhtlemist.

Pärast Trumpi ametisse asumist eelmisel aastal töötasid Ratcliffe ja Bortnikov välja vangide vahetuse üksikasjad, kuid selle nädala silmast silma kohtumine Moskvas oli nende esimene.

The New York Times'i artiklit vahendanud Ukraina väljaanne LIGA.net märkis, et päev varem väitis äriuudiste agentuur Bloomberg, viidates Kremlile lähedastele allikatele, et Venemaa valmistub suurendama rünnakuid Ukraina vastu pärast seda, kui Moskva jõudis järeldusele, et rahuleppe üle peetavad läbirääkimised on jõudnud ummikusse.

Samal ajal väitsid teised meediaväljaanded, et CIA direktor sõitis Moskvasse, et hoiatada Venemaad NATO liikmesriigi ründamise eest. Politico allikate sõnul võis jutt käia ka Balti riikidest.

Trump ise lükkas selle info ümber, öeldes, et venelased ei kavatse allianssi rünnata. USA president nimetas Ratcliffe'i Moskva-visiiti tavaliseks asjaks ning ütles, et CIA direktor kohtub oma Venemaa kolleegiga kord poole aasta või aasta jooksul.

Samal ajal kutsus Ukraina presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov CIA direktori visiidi üle arutledes üles säilitama vaoshoitust. Tema sõnul arutati kohtumistel küll Venemaa-Ukraina sõda, kuid see ei olnud peamine teema.

LIGA.neti allikas kinnitas, et Riiast Moskvasse lennanud Ratcliffe'i visiidi ajaks paluti Ukrainal mitte rünnata Venemaa pealinna, samuti Peterburi ja selles suunas asuvaid põhjapiirkondi.