Harjumaal elav Silja Tee võtab korra kuus ette viietunnise bussisõidu Läti piiri äärde, et kohtuda oma 17-aastase pojaga. "Minu poeg on viiendat aastat asendusteenusel, mu poeg on vaimupuudega autist ja ta ootab järjekorras praegu 23. kohal ööpäevaringset autistide teenust," ütles ta.

Ema sõnul on viimased aastad olnud poja jaoks keerulised ning ta tervis on tõsiselt kannatada saanud. 

"Isegi, kui ta oleks seal kaugel ja teenus oleks viimase peal, ma lepiks sellega, aga kahjuks on inimkätest puudus ja selle tõttu ta kannatab tegelikult," lausus Silja.

Erihoolekannet vajavad psüühikahäire ja intellektipuudega inimesed, et nende lähedased saaksid tööl käia. 

Lõuna-Eestis seda teenust pakkuva Triinu Õispuu sõnul on erihoolekande teenus olnud aastaid alarahastatud.

"Kuna riik maksab erihoolekande teenuse osutamise eest teenuseosutajatele 60 protsenti või natuke peale, siis me oleme kriisis. Meil ei ole enam kuskilt rihma pingutada. Me elame peost suhu ja me ei saa osutada kvaliteetset teenust ning me ei saa maksta meie erihoolekande töötajatele väärilist töötasu," rääkis Õispuu.

Lõuna-Eestis on 24-tunniseid vahetusi tegeva hooldaja kuupalk 1300 eurot, miinus maksud. Madala palga tõttu panevad väljaõppinud töötajad ameti maha. 

"Meil on kriis, meil ei ole piisavalt raha, et inimestele piisavalt erihooldekande teenuseid osutada. Ja kuna meil ei ole riigieelarves raha, et neid kohti rahastada, siis järelikult neid kohti juurde ei tule ja inimesed on pikkades ootejärjekordades," lausus sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.

Erihoolde järjekorras on praegu pea 2000 inimest ja neile sobivaid kohti jääb veelgi vähemaks, sest mitu ettevõtet plaanivad uksed sulgeda.

"Nende hooldekodude suurused on erinevad. On väikesed, kus on seal 30 inimest. Suuremates on seal täna ikkagi 100 inimese ringis," ütles Mändmaa.

Nelja aasta peale vajab erihoolekanne ligi 200 miljonit eurot. Sotsiaalminister Karmen Joller (RE) lubas lisaraha küsida. 

"Ma tean lihtsalt seda, et on ministreid, kes küsivad oluliselt suuremaid summasid. Ma tean, et riigieelarve on tugevas defitsiidis ja võlakoormus kasvab. Eks need otsused tuleb valitsuses üheskoos teha," ütles Joller.

Kui valitsus lisaraha ei leia, siis tuleb Mändmaa sõnul riigil ikkagi leida neli miljonit eurot. Just nii kalliks võiks minna kohtuvaidlused erihoolekande järjekorras olevate inimeste lähedastega, kes kohtu kaudu oma lähedasele hooldekodu kohta nõuavad.