Riik üritab veerand miljoni euroga ennetada vaimse tervise muresid

Sotsiaalministeerium laiendab Eestis varajase vaimse tervise abi ning suunab süsteemi lisaks 277 000 eurot. Raha on mõeldud selleks, et rohkem inimesi saaks abi juba enne, kui mured süvenevad.
Uue süsteemi järgi jaguneb vaimse tervise abi astmeliseks. Alates eneseabist ja veebimaterjalidest kuni spetsialistideni välja.
Eesmärk on muuta abi kättesaadavamaks ja vähendada olukordi, kus inimesed jõuavad spetsialisti juurde alles siis, kui probleem on juba süvenenud.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri (Reformierakond) sõnul on oluline koondada abi ühte süsteemi.
"Me püüame koondada need materjalid internetis ühte loogilisse kohta, milleks on terviseinfosüsteem. See leht on loodud vaimse terviseleht tervise infosüsteemis ja sinna tasapisi siis tuleb erinevaid materjale," ütles Joller.
Joller selgitas, et astmeline abi tähendab inimese toetamist samm-sammult.
"Esimene aste on siis selline, kus inimesel on võimalus iseennast aidata. Näiteks ta loeb eneseabiraamatut või leiab internetist materjalid. Teine aste on toetatud vähe intensiivsed psühholoogilised sekkumised. See tähendab, et abi ei anna kliiniline psühholoog. Kliiniline seal ees on hästi tähtis, või psühhoterapeut, perearst või psühhiaater, vaid seda annavad näiteks ka koolides tegutsevad psühholoogid või kohaliku omavalitsuse juures tegutsevad psühholoogid. Kolmas aste on psühhoteraapia ja see on siis see, kus perearst ja psühhoterapeut püüavad inimest koos aidata. Neljas aste on psühhiaatria," selgitas Joller süsteemi.
Vaimse tervise varajase ennetuse olulisusest räägib ka MTÜ Vaikuseminutid, mis on üks riigi rahastuse saanud varajase sekkumise pakkujatest. MTÜ juhatuse liikme Lii Kaudse sõnul on ennetusel suur roll.
"Tegelikult sageli noor, kes on juba keerulises vaimse tervise olukorras endaga, ei pruugi üldse olla väga aldis seda abi vastu võtma," lausus Kaudne.
Tema sõnul aitavad tähelepanu- ja meelerahuharjutused inimesel stressiga paremini toime tulla.
"Uuringud näitavad, et just teadvelolekuharjutused on hästi tõhusad selleks, et teadlikult treenida parasümpaatilist närvisüsteemi ja tugevdada parasümpaatilist närvisüsteemi. Mis see endaga kaasa toob on see, et me toibume stressist hõlpsamini."
Uue toetuse abil saavad varajast vaimse tervise abi üle tuhande inimese aastas.
Toimetaja: Märten Hallismaa










