Pärnu linnavalitsus kirjutas kella 8.30 paiku, et viimastel tundidel sadanud väga suur vihmakogus on kanalisatsioonisüsteemi tugevalt koormanud ning süsteem töötab täisvõimsusel.

"Kahjuks on häiritud nii sademevee ärajuhtimine kui ka kanalisatsiooniteenus ning mitmel pool on veekogunemise tõttu sõiduteed raskesti läbitavad," märkis linn.

Linnavalitsus palub liiklejatel olla ettevaatlik ja vältida üleujutatud teelõike. Linn ja teenusepakkujad tegelevad olukorra lahendamisega.

"Olukord on tõesti keeruline," seisab linna postituses.

Sünoptik Kairo Kiitsak teatas, et kella 9.20 seisuga oli Pärnus ja selle lähiümbruses maha sadanud erakordselt suur hulk vihma. Sademete hulgad ulatusid üle 100 mm, kohati üle 120 mm piiri.

Päeval jätkub tugev sadu eeskätt Edela-, Kesk- ja Ida-Eestis.

Rääma kool saatis lapsed koju

Pärnu Rääma kool andis reede hommikul teada, et tugeva vihma tõttu koolis õppetööd ei toimu.

"Kanalisatsioon ja WC-d ei tööta ning kõige alumine korrus on veega kaetud," sõnas Rääma kooli direktor Elmo Joa, lisades, et lapsed saadetakse koju.

ERR-ile sõnas Joa, et hetkel oodatakse pumpa, mis soklikorruselt vee välja viiks.

"Meil on kõik hästi praegu. Lapsed olid kooli tulemas. Suur hulk väiksemaid, kes koos vanematega tulid, said juba ukse peal tagasi minna, sest vahetusjalatsiteks oleksid kummikud sobilikud. Nii et nad läksid kenasti koju tagasi. Nad olid väga kurvad, sest väljas sadas vihma ja toas ei sadanud. Siin oli põnev," ütles Joa.

Kilk: kuulutame välja hädaolukorra

Pärnu abilinnapea Sander Kilk sõnas kommentaaris ERR-ile, et peale kriisikomisjoni kogunemist otsustas linn välja kuulutada hädaolukorra.

"Kuna see vesi arvatavasti ei lähe ära enne mitut tundi, siis võib olla varale kahju. Teine asi, mis meil probleemiks, on kanalisatsiooniluugid, mis on pealt ära tulnud. Kanalisatsioon ei suuda seda vett vastu võtta ehk need on ohtlikud, kui inimesed sõidavad seal autode, ratastega või kui ise seal liiguvad," ütles Kilk.

Kilgi sõnul on vihmaveest tingitud säärase suurusega üleujutus Pärnus esmakordne. Ühtlasi selgus, et selliseks kriisiolukorraks polnud linn valmistunud.

Video Pärnu olukorrast. Autor: Verner Vilgas

"Praegu on esimene eesmärk tänane olukord rahulikult ära lahendada ja siis vaatame edasi. Tuli välja, et nii-öelda kriisimanuaali pole ükski eelmine linnavalitsus koostanud. Selle me kindlasti ka teeme ja mitte ainult sihukese kriisi puhul, vaid ka kõikide teiste võimalike juhtumite puhul. Küll aga on pandud kokku staap, osakonnajuhid, kes sellega praegu tegelevad ja meie ise ka," lausus Kilk.

Hetkel tuleb abilinnapea sõnul oodata, et vihmasadu väheneks või lõppeks. Seejärel saab alustada vee väljapumpamisega inimeste keldritest. Lisaks aitab Pärnut päästeliit.

Päästeamet on aktiveerinud regionaalse staabi ja rakendab üleujutuse hädaolukorra plaani tegevusi, toetades kohalikku omavalitsust. Ametile teadaolevalt ühegi inimesi elu ohus ei ole.

Sikk: Pärnu haiglas tungis vesi lüüsi

Lääne päästekeskuse välijuht Tõnno Sikk sõnas Vikerraadio "Uudis+" saates, et päästeressursside jaoks on olnud väga töörohke aeg.

"Oleme käinud erinevatel objektidel, eraisikutelt on tulnud teateid, kus vesi on keldrisse tunginud. Oleme pidanud sündmusi prioritiseerima ja käinud abis nii Pärnu haiglas kui ka mõnes põhikoolis. Praegu käib olukorra kaardistamine, et selgitada välja objektid, mis meie abi kõige kiiremini vajavad," lausus Sikk.

Pärnu haiglas tungis vesi ühte lüüsi, kuid koostöös haiglaga saadi olukord kontrolli alla.

"Lisaks käisime Rääma põhikoolis, kus vesi ähvardas serveriruumi uputada. Paigaldasime sinna tõkked ja ka vabatahtlik ressurss aitas tagada, et kool ei peaks oma uksi pikemaks ajaks kinni panema," ütles Sikk.

Tamm: seda võib sajandi vihmaks nimetada

Eesti Maaülikooli nooremprofessor Ottar Tamm sõnul on mõõtmised näidanud, et intensiivseid sadusid esineb üha enam ning pole põhjust arvata, et see tuleviks teisiti oleks.

"Ühe tunniga sadas Pärnus 33 millimeetrit, mis statistiliselt kordub umbes kord seitsme aasta jooksul. Kahe tunniga sadas kokku 56 millimeetrit, mis juhtub üks kord 22 aasta jooksul, ja kuue tunni vaates üks kord 77 aasta jooksul. Need on absoluutsed väärtused, kuid seal on palju varu, nii et seda võib täiesti vabalt sajandi vihmaks nimetada," lausus Tamm.

Kui kodanikud nõuavad sageli, et iga suurema üleujutuse järel peaks omavalitsus ehitama kanalisatsioonitorud jämedamaks ja kaevama äravoolukraavid laiemaks, siis hüdroloogia teadlased seda heaks lahenduseks ei pea.

"Peame midagi tegema maapinnal, et seda sademevett kinni hoida. Selleks on looduspõhised sademeveelahendused, kus me veega viivitame. Pärnu puhul räägimegi ennekõige viivitamisest, mitte immutamisest – hoiame vett teadlikult kohtades, kus me soovime. Kui me seda seal ei hoia, valib vesi ise oma voolutee ja paratamatult on kõige madalamaks kohaks sageli keldrid," selgitas Tamm.

Teadlase sõnul on Tallinn näinud vaeva ning tegelenud probleemiga, koostades sademeveemudeleid ja hinnates, kuhu vesi koguneb ja kuhu tekivad probleemid. Tartus ja mujal Eestis Tamm arengut näinud ei ole.

"Tänane on väga hea näide sellest, et vanaviisi jätkates me kuskile ei jõua, sest selliseid olukordi tuleb tulevikus aina rohkem. Me peame selleks valmis olema või siis peab ühiskond leppima sellega, et meil hakkabki rohkem uputama – ka see on tegelikult lahendus, aga seda tuleb lihtsalt teadvustada," ütles Tamm.

Transpordiamet: Pärnu piirkonnas on tugeva vihmasaju tõttu suletud mitu tunnelit

Tugeva vihmasaju tõttu on Pärnus praegu suletud Audru tee km 0,5 Audru viadukti alune teelõik ning Pärnu linnas Ehitajate tee alused jalakäijate tunnelid, mis on jäänud vee alla.

Teehooldaja ja pumplate hooldaja tegelevad tunnelite olukorra ülevaatamisega. Kohapeale on pandud vajalikud liiklusmärgid ning pumplate tehnik kontrollib pumpade seisukorda.

Kõik tunnelite pumbad on reede varahommikust alates töötanud täisvõimsusel, kuid vihmavee kogus on olnud erakordselt suur ning seetõttu võtab tunnelitest vee väljapumpamine ja nende kuivamine aega.

Vihmasadu on hakanud taanduma ning õhtu poole on loota olukorra normaliseerumist. Tunnelid jäävad suletuks seni, kuni nende kasutamine on taas ohutu.

Lisaks Pärnule võib üleujutusi esineda ka mujal piirkondades. Keskkonnaagentuuri teatel jätkub vihmasadu Pärnumaal ja liigub üle Järvamaa Virumaale.