Ravikindlustuse seadus ütleb, et kindlustatud patsiendilt võib haiglaravil oleku eest küsida voodipäevatasu, kuid mitte rohkem kui kümne kalendripäeva eest ühe haigusjuhtumi korral.

Praktikas on aga tekkinud mure, et kui patsient on algselt ühes haiglas, aga suunatakse sealt ravi jätkamiseks edasi teise, näiteks kodukoha haiglasse, ehkki tema tervisemure on sama, küsib teine haigla voodipäevatasu otsast peale taas kümne päeva eest.

Tervisekassa juhatuse esimees Siiri Lahe pöördus seetõttu sotsiaalminister Karmen Jolleri poole, tuues välja, et üks haigusjuhtum või ravijuht on haiglate ja patsientide seisukohast erineva tähendusega ning haiglate vahel pole arvestust ega infovahetust, kas ja kui palju patsient eelmises haiglas voodipäevatasu maksis.

"Iga haigla kasutab oma infosüsteemi ning voodipäevatasude info ei liigu üleriigilisse digilukku," tõdes Lahe.

Ta tõi võrdluseks eriarstide visiiditasu, mille puhul ei luba seadus sama teenust puudutava korduvvisiidi eest uuesti tasu küsida, ja märkis, et voodipäevatasu uuesti küsimine riivab selles valguses patsientide õiglustunnet ja tekitab segadust.

Tervisekassa juht soovis sotsiaalministeeriumilt seisukohta, kas mõiste "üks haigusjuhtum" tähendab seaduse silmis üksnes samas haiglas viibitud aega ja tõi välja, et tervisekassale teadaolevalt puudub Eesti seadusesätetes eraldisesev haigusjuhtumi mõiste määratlus.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu ekspert Heli Paluste ütles ERR-ile, et patsiendi vaatest on tõepoolest tegemist ühe raviteekonnaga ning haiglate vahel liikudes uuesti voodipäevatasu tasumine võib tekitada küsimusi.

"Erinevalt visiiditasust, kus seadus sätestab konkreetsed välistused, millal korduvat visiiditasu võtta ei tohi patsiendi liikumisel asutuste vahel, ei ole voodipäevatasu puhul sarnast haiglate ülest välistust sõnastatud. Haiglad on iseseisvad asutused ning patsiendi üleviimisel algab patsiendi hospitaliseerimisel antud haigla vaates uus juhtum," tõdes Paluste.

Ta lisas et samamoodi – haiglapõhiste eraldi ravijuhtudena – arvestab ja rahastab juhtumeid ka tervisekassa lepingutes haiglatega.

Sotsiaalministeeriumi eksperdi sõnul on tervisekassa tähelepanek patsiendi vaates igati arusaadav.

"Kuna kehtiv ravikindlustuse seadus haigusjuhtumit haiglate üleselt otsesõnu ei defineeri, on ilmselt vajalik arutada eraldi haiglate ja tervisekassaga voodipäevatasu võtmise praktika ja regulatsiooni täpsustamise vajadust, et tagada patsientidele selge ning õiglane omaosaluse arvestus," ütles Paluste.