Narvas on eluohtlikult haigete patsientide vedu veninud kaks korda pikemaks
Kui seni toetas tervisekassa kahe Narva haigla reanimobiili tegevust, siis 1. juulist enam nii pole. Seetõttu peab masinat ootama kas Tallinnast või Tartust ning eluohtlikult haigete patsientide transport võtab nüüd linnas kaks korda kauem aega.
Narva haiglal on kaks reanimobiili, millega saab eluohtlikus seisundis patsiendi kiiresti kõrgema astme haiglasse toimetada.
Autod soetati 5 aastat tagasi ja kuni viimase ajani toetas Narva haigla sõnul nende tegevust tervisekassa. Alates 1. juulist rahastust enam pole ja nüüd on tekkinud olukord, kus reanimobiili peab Narva tellima kas Tartust või Tallinnast.
Kriitilises seisundis patsientide vedu on Narva haigla juhatuse liige Üllar Lanno sõnul ajaliselt muutunud vähemalt kaks korda pikemaks.
"Täna see nii käibki, et kas ootame tund ja 40 minutit Tartust või ligi kaks tundi Tallinnast ja siis on reanimobiil meil siin. Me peame kaks tundi seda patsienti elus hoidma ja siis ta sõidab selle aja Tartu või Tallinna suunas, selleks, et seal kõrgema etapi abi saada," ütles Lanno ning avaldas arusaamatust, et miks keskustest kaugel asuva Narva puhul selline otsus tehti.
Lanno sõnul peab nüüd patsiendi isegi Ida-Viru keskhaiglasse toimetamiseks reanimobiili kutsuma Tallinnast või Tartust. Haiglajuhi hinnangul on Kirde-Eesti inimesed pandud olukorda, mis pealinna elanikule võib näida talumatuna.
"Kas meil [Tallinnas] Mustamäel või Õismäel patsient täna ootaks kaks tundi väga raske seisundi puhul reanimobiili ja siis sõidaks kaks tundi veel sellega regionaalhaiglasse või siis mõnda teise kõrgema etapi haiglasse? Tegelikult võiks vaadata tervishoiu kvaliteedi mõttes samaväärset käitumist üle Eesti," ütles ta.
Kui Narva haigla väitel said nad riigilt reanimobiilide käigushoidmiseks 145 000 eurot aastas, siis tervisekassa kinnitab kirjalikus kommentaaris, et nad pole seda teenust eraldi rahastanud ning et sel aastal tehtud analüüs ei pea mõistlikuks täiendava reanimobiilibrigaadi rakendamist Ida-Virumaal.
Vajadusel saab patsiendi kõrgema etapi haiglasse toimetada tervisekassa rahastatud kiirabiteenusega. Narva haigla andmeil vajavad just reanimobiiliteenust kümme kuni 15 patsienti kuus.
Tervisekassa kommentaar: kiirabi võrgustik toimib üle Eesti ühtmoodi, sealhulgas Ida-Virumaal
Tervisekassa andis reedel lisakommentaari, kus eriarstiabi portfellijuht Marko Tähnas ütleb, et Eesti kiirabivõrk töötab ühtsetel alustel ja lähtub vajaduspõhisest tervishoiust. See tähendab, et Ida-Virumaa patsientidele vajaminev kiirabiteenus on tagatud täpselt sama hästi nagu ülejäänud Eestile.
Tervisekassa rahastab kiirabiteenust vastavalt terviseameti poolt määratud kiirabibrigaadide paiknemisele, koosseisule ja arvule. Täna tegutseb Narvas neli kiirabibrigaadi (kolm õebrigaadi ja üks arstbrigaad), kes vajadusel transpordivad patsiendid ka kõrgema etapi haiglasse.
Reanimobiilid kuuluvad nii-öelda kõrgema etapi haiglate koosseisu ning 24/7 võimekusega reanimobiilbrigaade on Eestis praegu kokku lepitud neli: kaks Tallinnas ja kaks Tartus. Lisaks on Eestis kaks lastele kohandatud reanimobiilibrigaadi, mis asuvad samuti Tallinnas ja üks Tartus.
Narva haigla on soetanud kaks reanimobiili. Pärast reanimobiilide ostmist on Narva Haigla palunud rahastust, kuid mõistmaks täiendava reanimobiilibrigaadi vajadust Ida-Virumaal, viis tervisekassa läbi katseprojekti.
Alates 2022. aastast on seega tervisekassa kogunud piirkonna kohta andmeid, mida analüüsiti 2026. aasta alguses. Analüüsiga leiti, et lähtudes nii reanimobiili kui ka EMO mehitatusest ei ole täiendavat reanimobiilibrigaadi praegu võimalik piirkonnas pidada.
Patsientidele vajaminev kiirabiteenus on tagatud olemasoleva ja tervisekassa poolt tasustatud nelja kiirabibrigaadiga, kes vajadusel transpordivad patsiendid kõrgema etapi haiglasse. Vajadusel kaasatakse selleks Tallinna või Tartu reanimobiile nii nagu ka igal pool mujal Eestis.
Teenus on jätkunud seega katseprojekti ajal ja pärast seda sarnaselt nagu teistes linnades, kus ei ole kõrgema etapi haiglat ehk regionaalhaiglat. Kõrgema etapi haiglaid on Eestis kokku kolm: Tartu Ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tallinna lastehaigla. Küll aga on tervisekassa kaalumas piirkonda arstliku toetusbrigaadi lisamist peagi algava kiirabi konkursiga, mis aitaks veelgi enam tagada kohalikele kvaliteetse ja kiire abi.
Praegu on Eestis 24/7 valves üle saja kiirabibrigaadi, kes on valmis kiiresti ja efektiivselt inimesi kriitilises olukorras abistama.
Toimetaja: Märten Hallismaa
Allikas: "Aktuualne kaamera"









