Päästeamet pumpas kogu öö ummistunud truupidest tekkinud ja Rääma rabast peale voolanud liigvett Pärnu jõkke ja see töö jätkus ka täna. Kõige kriitilisem seis oli Rääma ja rannarajooni elanikel, kellel uputasid nii hoovid kui ka majade keldrid. Veetase oli hommikuks küll alanenud, kuid keeruline olukord püsis.

"Ma arvan, et meie maja juures oli olukord kõige hullem, sest vana trass andis otsad ega pidanud veesurvele vastu," rääkis Rääma elanik Robin.

"Seepärast suunati päästeameti põhipingutus siia ja nad pumpavad üleujutanud vett jõkke. Ning siit on näha, et eile, kus me praegu seisame, oli vesi siiani. Toas sees, saunaruumis, kus on muruniidukid ja muud asjad, oli vesi umbes 150 sentimeetrit. Ma arvan, et selle põhjustas asjaolu, et linnal on jäänud hooldamata vanad truubid. See on arusaadav, et vahel tuleb liiga palju vett alla, aga linna veevärk peaks vastu pidama," lisas ta.

"Hoov on vee all, nüüd on ikkagi vähemaks jäänud. Ööpäevaga on veetase langenud viis sentimeetrit," nentis Rääma elanik Liisa. "Väga vaevaliselt, aga läheb paremaks. Keldris oli vesi, öösel pumpasime mitu korda, nii õhtul kui ka hommikul. Praegu on keldris kümme sentimeetrit vett," sõnas Liisa.

"Hommikuks oli vesi taandunud, mitte reede õhtuks. Õhtul oli vesi vähemalt pahkluuni ja kanalisatsioon ei töötanud, mis oli suur probleem. Praegu ka ei tööta, aga nüüd on suurem vesi ära taandunud," ütles rannarajooni elanik Kristjan. "Tegeleme tagajärgede likvideerimisega."

Vee all olid sajad majapidamised. Enamasti kindlustus sellise uputuse kahjud hüvitab.

"Üldiselt on looduslik üleujutus, olenemata sellest, kas see on tingitud merevee tõusust või liigsest sajust, kaetud, kui need riskid on kindlustuslepingus olemas," selgitas Iizi kodukindlustuse tootejuht Pille Plees.

"Kõige tähtsam on esmalt tegutseda nii, nagu kindlustust ei oleks, ehk teha ise kõik selleks, et kahju ei suureneks. Loomulikult on kindlustuse jaoks hea, kui need asjad on fikseeritud, selle jaoks piisab ju mobiiltelefonist," lisas Plees.

Maaülikooli hüdroinformaatika nooremprofessor Ottar Tamm ütles, et taolisi olukordi täielikult vältida ei saa, kuid nii riik kui ka linn peavad planeerima, kuhu vesi uputuse korral suunatakse.

"Sellise sajusündmuse juures peab meil uppuma. Ei ole võimalik teha süsteemi, mis võtaks sellise sajukoguse vastu," rääkis Tamm.

"Pärnus toimunut võib tõesti nimetada katastroofiks ja seda saame leevendada vaid nii, et näeme ette, kuhu vesi voolab. Me lasemegi sellel veel voolata sinna, kuhu tahame ja planeerime. Pärnus on tegelikult palju rohelust, kasutame seda ära ja jätame kuskil maad vabaks just veele, kus saame seda ajutiselt hoida," ütles ta.

Pärnu linnal oli olemas kriisiplaan merevee tõusust tulenevaks üleujutuseks, aga mitte vihmast tingitud uputuseks.

"Probleem on selles, et meie piirkond on mere ja jõega ümbritsetud ning pinnas on nii palju vett täis, et sellel veel ei ole praegu kuhugi minna," nentis Pärnu abilinnapea ja kriisikomisjoni juht Sander Kilk.

"Pärnu Vesi monitoorib oma pumplaid ja nad on viimase piiri peal, mis on kriitiline, aga nad saavad praegu hakkama. Suhtlesime juba teadlastega ja nad tulevad esmaspäeval meile külla. Proovime kaamerapiltide järgi kaardistada, kuidas vesi tõusis ja kus olid probleemsed kohad, ning lõpuks teeme plaani mõlemaks olukorraks," märkis ta.

Uputab ka linna külje all Paikusel, Sindis ja Tammistes, kust päästeamet samuti vett ära pumpab.

Oht pole möödas

Päästeamet teatas kell 20, et jätkab liigvee eemaldamisega Pärnus Rääma Oja piirkonnas, Paikusel Sinioja ümbruses ning Sindi linnas Pärnu maanteel. Uue asukohana on lisandunud Tammiste elamurajoon. 

Pumpamistööd on nüüdseks vahetustega kestnud üle ööpäeva. Kohapeal on 45 ühikut päästetehnikat ning päästjad on paigaldanud on üle nelja kilomeetri voolikuliine. Pumpamise tulemusel on veetase alanenud. Päästeameti värskeima prognoosi kohaselt kestavad pumpamistööd veel kuni 36 tundi. 

Pärnus on lisaks kohalikele kutselistele ja vabatahtlikele päästemeeskondadele abiks lisameeskonnad üle Eesti. Kaasatud on ka Päästeliidu tehniline päästeüksus. 

Laupäeva hommikuks on veetase kogu Rääma piirkonnas langenud umbes 25 sentimeetrit.

"Numbrina võib see tunduda väike muutus, aga sellel on piirkonna elanikele märkimisväärne mõju: sajad majapidamised, kus alles eile õhtul oli vesi toas, on hommikuks veevangistusest vabanenud ning elanikud saavad alustada esimeste kahjude hindamisega," kirjutas linnavalitsus ühismeedias.

Samas rõhutati, et oht ei ole siiski täielikult möödas.

"Sellise mastaabiga päästeoperatsiooni pole Pärnus ammu olnud ja tahan isiklikult tänada iga meest ja naist. Hommikul toimub brigaadide vahetus, kuid see ei tähenda töö katkemist — kaugeltki mitte. Töö jätkub, et kõik meie inimesed oleksid veevangist päästetud," rääkis kriisikomisjoni juht Sander Kilk.

Vee pumpamise tõttu olid ennelõunal suletud Õuna, Männi, Raba ja Rääma tänav ning sealne bussiliiklus oli ümber suunatud.

Linnavalitsus palub liiklejail olla eriti tähelepanelikud ning jälgida ohutusreegleid.

Samuti kutsub linnavalitsus järgima Päästeameti juhiseid, mille kohaselt tuleb vee tungimisel hoonesse elekter kohe välja lülitada, hoida eemale üleujutatud alajaamadest ning elektriseadmetest ja -kaablitest ning tõsta maast kõrgemale esemed, mis võivad saada kahjustada ja mis võivad põhjustada vee saastumist (kemikaalid, kütus).

Pärnut tabas reede hommikul intensiivne vihmasadu, mis koormas üle kanalisatsioonisüsteemi ja seetõttu ujutati üle linna tänavad ja teed ning vesi tungis ka hoonetesse. Sademete hulk ulatus üle 100 mm, kohati üle 120 mm piiri.