Sõja 1656. päev: Venemaa ründas Ukraina lennujaamu USA erisaadikute visiidi eel

Ööl vastu laupäeva ründas Venemaa Kiievi ja Borõspili rahvusvaheliste lennujaamade piirkonda, vahendab Briti väljaanne The Guardian.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas pühapäeval, 6. septembril kell 16.59:
- Venemaa ründas Ukraina lennujaamu USA erisaadikute visiidi eel;
- Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit;
- Ukraina droonid ründasid Rjazani naftatöötlemistehast ja teisi Venemaa linnu;
- Zelenski nõunik hoiatas sõja jätkumisel vastastikuse hävitamise eest;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1 390 sõdurit.
Venemaa ründas Ukraina lennujaamu USA erisaadikute visiidi eel
Ukraina president Volodõmõr Zelenski seostas rünnakuid USA erisaadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneri saabumisega Kiievisse pärast kohtumist Venemaa juhi Vladimir Putiniga Moskvas.
Kiievi ja Borõspili rahvusvahelisi lennujaamu kaaluti USA saadikute võimalike saabumiskohtadena, märkis Zelenski.
Pärast kõnelusi Moskvas suundus USA delegatsioon lennujaama, et kohtuda pühapäeval Kiievis Zelenskiga.
Venemaa riigimeedia teatel kestsid suletud uste taga peetud kõnelused kolm tundi. Kuigi kohtumise üksikasjad pole veel teada, ütles Putini abi Juri Ušakov, et kohtumine oli konstruktiivne ja avameelne. Seni teadaolevalt ei saavutatud USA ja Venemaa kõnelustel läbimurret ega muutusi Kremli senistes nõudmistes.
Ušakovi sõnul ei piirdunud arutelud üksnes Ukraina sõja lõpetamisega. Ta rääkis, et jutuks tulid ka majandusküsimused ja võimalikud projektid Venemaa ja USA vahel, mis oleksid kasulikud mõlemale riigile.
Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit
Ukraina relvajõud tabasid reedel Venemaal Krasnodari krais Sotši lennuväljal kolme vaenlase helikopterit, millest kaks hävitati ja üks sai kahjustusi, vahendas portaal Unian.
Allika andmetel on satelliitfotodel sõjaväehelikopterite seisupaigast tuvastatud hävitatud Ka-52 ja Mi-28. Lisaks registreeris satelliit ühe kahjustatud helikopteri Mi-8.
Ukraina korraldas reedel Sotšile ulatusliku rünnaku. Nii näiteks teatasid pealtnägijad tugevast tulekahjust Siriuse asula lähedal. OSINT-analüütikute andmetel asub selles piirkonnas Venemaa õhutõrjerakettide kompleks S-300 või S-400.
Lisaks puhkes Sotši piirkonnas tulekahju naftabaasis. Kohalikud elanikud teatasid tohutust leegisambast, mis oli eemalt nähtav.
Hiljem selgus, et naftaterminali rünnaku järel kehtestasid võimud Sotši lennujaamas erakorralised piirangud – lennuettevõtjad olid sunnitud kasutama ainult ühe kütuseoperaatori teenuseid.
Rünnak mõjutas ka lennuplaani. Venemaa riikliku lennundusameti Rosaviatsija teatel piirati Sotši lennujaamas ajutiselt saabuvaid ja väljuvaid lende lennuohutuse tagamiseks.
Ukraina droonid ründasid Rjazani naftatöötlemistehast ja teisi Venemaa linnu
Venemaa võimude ja seirekanalite teatel ründasid Ukraina droonid ööl vastu pühapäeva mitut sihtmärki Venemaal, sealhulgas Rjazani naftatöötlemistehast. Selle tagajärjel puhkes tulekahju. Rünnaku ulatust ega võimalikke kahjusi ei ole kinnitatud.
Teateid plahvatustest ja droonirünnakutest tuli ka Rostovi oblastist. Selle kuberner Juri Sljusar kinnitas, et piirkonda rünnati droonidega. Tema sõnul sai Doni-äärses Rostovis kahjustada kolm korterelamut ning üks laps viidi haiglasse. Sljusari teatel hävitati oblasti kohal kokku 36 Ukraina drooni.
Rünnakud toimusid ajal, mil Ukraina ja Venemaa on teatanud kokkuleppest hoiduda kolme päeva jooksul rünnakutest teineteise pealinnadele. Samal ajal külastavad USA erisaadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner nii Moskvat kui ka Kiievit, et pidada kõnelusi sõja lõpetamise võimaluste üle.
Venemaa ei ole väljaspool Kiievit rünnakuid peatanud. Ukraina võimude teatel hukkus 5. septembril üle riigi toimunud Venemaa rünnakutes vähemalt kolm inimest ja sai vigastada üle 20 inimese.
Zelenski nõunik hoiatas sõja jätkumisel vastastikuse hävitamise eest
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik kaitsevaldkonna tehnoloogiaarenduse küsimustes Serhi Beskrestnov ütles, et Venemaa ja Ukraina ründavad teineteist üha jõulisemalt kaugelt, mis suurendab ohtu tsiviilelanikkonnale, samas kui kumbki pool ei suuda saavutada täielikku ülekaalu, vahendas portaal Unian Briti päevalehes The Guardian pühapäeval avaldatud usutlust.
Beskrestnov ütles, et teda panevad muretsema Kiievi väljavaated sel talvel, sestap tegi ta ettepaneku evakueerida eakad inimesed juhuks, kui Venemaa rünnakud katkestavad pealinna energiavarustuse.
Samas on tehnoloogia kiire areng sõja käigus andnud Ukrainale võimaluse vastulööke anda. Beskrestnovi sõnul kavatseb Ukraina öö jooksul õhku saata kuni 1000 drooni, et rünnata Venemaa majandus- ja sõjalisi sihtmärke ning peatada Venemaa kommertslennuliiklus.
"Praegu on tegemist linnade sõjaga, taristu sõjaga… Selles sõjas ei võida keegi, sest mõlema riigi majandus ja taristu on pärast sõda hävitatud. Seetõttu on see mõttetu. Me peame selle sõja peatama. Me pakkusime Venemaale välja, et see sõda lõpetataks, kuid Venemaa ei taha seda teha," ütles ta.
Beskrestnovi hinnangul võib Venemaa sel talvel alustada Kiievis elektrivarustuse, veevarustuse ja küttesüsteemide pikaajalist pommitamist kiirete ballistiliste rakettidega, mida Moskva tootis kiirusega üle 100 ühiku kuus.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1 390 sõdurit
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 496 440 (+1 390);
- tankid 12 331 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 25 278 (+5);
- suurtükisüsteemid 49 260 (+33);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2 096 (+3);
- õhutõrjesüsteemid 1 605 (+1);
- lennukid 441 (+0);
- kopterid 355 (+0);
- maapealsed droonisüsteemid 2 507 (+5);
- operatiivtaktikalised droonid 501 244 (+1 435);
- tiibraketid 5 070 (+0);
- laevad/kaatrid 35 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 144 435 (+392);
- eritehnika 4 644 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Merilin Leetna, Marko Tooming
Allikas: The Guardian, The Kyiv Independent, Reuters, BNS










