Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 6. juulil kell 20.48:

- Ukraina ründas seni tabamatuks jäänud Omski naftatöötlemistehast;

- Ukraina ründas Venemaa Soome lahe äärseid sadamaid;

- Zelenski sõnul on absurdne, et õhutõrjerelvade tootmine ei rahulda nõudlust;

- Hodorkovski: Venemaa põhiprobleem on suutmatus korraldada kütusejagamist;

- Venemaa rünnakus Kiievile sai surma vähemalt 17 inimest;

- Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis;

- Okupeeritud Sevastopol jäi Ukraina rünnaku tõttu elektrita;

- Ukraina: Venemaa ründas öösel 68 raketi ja 351 ründedrooniga;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1420 sõdurit.

Ukraina ründas seni tabamatuks jäänud Omski naftatöötlemistehast

Ukraina õhurünnak tabas esmaspäeval Omski naftatöötlemistehast, mis oli seni rünnakutest puutumata jäänud, selgub sõjasündmusi kajastavate sotsiaalmeediakontode postitustest.

"See on [lõpuks] juhtunud! Droonirünnak tabas Omski naftatöötlemistehast," kirjutas väljaanne NEXTA.

⚡️ It has happened! Drones have finally attacked the Omsk oil refinery, which had remained untouched all this time

This is one of the largest oil refineries in Russia, which supplies fuel, including for the army.

It is more than 2,000 km from the border with Ukraine.

The Omsk… pic.twitter.com/nWM0YdY5eX

— NEXTA (@nexta_tv) July 6, 2026

See on Ukraina relvajõudude jaoks ajalooline päev – Ukraina tabas esimest korda Venemaa suurimat naftatöötlemistehast, mis asub umbes 2500 kilomeetri kaugusel Ukrainast, lisas Jay in Kyiv.

A historic day for Ukraine's Armed Forces as Ukraine has finally struck the largest refinery in Russia, 2500km from Ukraine.

The Omsk refinery represents 8% of all Russia's refining capacity. With 43% of Russia's total refining capacity already off line, the potential loss of… pic.twitter.com/H4qVKglRbr

— Jay in Kyiv (@JayinKyiv) July 6, 2026

NEXTA andmeil on tegemist ühe Venemaa suurima naftatöötlemistehase ja võtmetähtsusega ettevõttega, mis varustab kütusega Siberit ja märkimisväärset osa Venemaast ning muuhulgas ka ka relvajõude.

Väidetavalt moodustab Omski naftatöötlemistehase toodang ligikaudu kaheks protsenti kogu Venemaa nafta rafineerimisvõimsusest. Kuna eri andmetel kolmandik või isegi rohkem Venemaa rafineerimisvõimsusest on rivist väljas, oleks selle tehase võimalik rivist väljalangemine Venemaa jaoks väga tõsine löök, lisas Jay in Kyiv.

Omski tehase tabamusest teatanud NOELREPORTS kirjeldas, kuidas videokaadrites põlevast tehasest on taustal kuulda automaatrelvadest tulistamist Ukraina FP-1 droonide pihta.

More footage from the Omsk Oil Refinery shows the facility burning while automatic rifle fire can be heard in the background, engaging incoming Ukrainian FP-1 drones. #Ukraine pic.twitter.com/rANwZaqlEM

— NOELREPORTS (@NOELreports) July 6, 2026

Venemaa poliitikud, energeetikaeksperdid ja sõjablogijad on selle päeva saabumise eest juba pikemat aega hoiatanud, kommenteeris Jay in Kyiv.

Ukraina ründas Venemaa Soome lahe äärseid sadamaid

Ukraina jätkab Moskvale kuuluva naftataristu hävitamist ning ründas esmaspäeval Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid Võssotskit ja Ust-Lugat.

Viiburi lähedal paiknevas Võssotski sadamas asub terminal, mida haldab Vene energiahiid Lukoil ning mille kaudu eksporditakse kütteõli, naftat, diislit ja vaakumgaasiõli. Ust-Luga on üks Venemaa olulisemaid naftaekspordikeskusi.

Võssotski sadam asub umbes 50 kilomeetri kaugusel Soomest. Soome kaitsevägi kehtestas esmaspäeval Soome lahe idaosas ka taas ajutised piirangualad lennu- ja mereliiklusele. 

Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko väitis, et  oblasti kohal tulistati alla 56 Ukraina drooni. 

Ukraina rünnakute laine Venemaa naftataristu vastu on riigis põhjustanud kütusepuuduse ja hinnatõusu, tanklate ette on tekkinud pikad järjekorrad.

Zelenski sõnul on absurdne, et õhutõrjerelvade tootmine ei rahulda nõudlust

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul pole Ukrainal piisavalt relvi, et end kaitsta Venemaa ballistiliste rakettide vastu ja et on absurdne, et tootmist pole piisavalt, et saaks inimesi kaitsta.

"See on lihtsalt absurdne, et tänapäeva maailmas pole tootmist suurendatud tasemele, mida on vaja, et kaitsta inimesi ballistilise terrori eest," ütles ta.

Zelenski sõnul on Ukrainal olemas oskused ja teadmised, kuidas relvi toota ning kui USA-lt saadakse vajalikud litsentsid U.S. Patrioti süsteemide tootmiseks, suudab Ukraina neid piisvaalt toota, et lisaks enda kaitsmisele anda neid ka liitlastele, kes neid vajavad.

Hodorkovski: Venemaa põhiprobleem on suutmatus korraldada kütusejagamist

Venemaa kütusekriisi kommenteeris sotsiaalmeedias ka endine energiamagnaat Mihhail Hodorkovski, kes pärast vangistust lahkus Venemaalt ning toetab opositsiooni.

Hodorkovski hinnangul on rivist väljas ligi veerand Venemaa naftatöötlemisvõimsusest. Tema sõnul ei seisne peamine probleem aga toornafta tootmises, sest Moskva saaks puudujääki osaliselt leevendada impordi ja madalama kvaliteediga bensiiniga.

Hodorkovski hinnangul on kütusepuuduse peamine põhjus Venemaa valitsuse suutmatus korraldada pärast rünnakuid kütuse jaotamist piirkondade vahel. Ta ütles, et Kremli reageering on logistilisi probleeme süvendanud veelgi. 

Hodorkovski sõnul ründavad Ukraina droonid peaaegu kõiki suuremaid naftatöötlemistehaseid Venemaa lääneosas. Tema sõnul eeldab kütuse transportimine nii suurel territooriumil keerukat taristut ja kiiret otsustamist selle üle, kuhu kütust suunata.

"Just see süsteem ongi praegu tõrkumas. Puudus on jõudnud Irkutskisse, paikadesse, mis asuvad rindest tuhandete kilomeetrite kaugusele," kirjutas Hodorkovski. 

Ta tõi välja, et Kreml ei kasuta kütuse jaemüügil turupõhist hinnastamist, et hoida ära hindade järsk tõus. Samuti ei toimu kütuse koordineeritud ümberjagamist, vaid Kreml püüab puudujääki leevendada kütuse kvaliteedinõudeid alandades.

"Ükski Ukraina droon ei ole tekitanud Venemaa majandusele nii suurt kahju kui Venemaa enda valitsus. Droonirünnakud paljastasid nõrkuse, kuid just Kremli enda reaktsioon on see, mis selle üle kogu riigi levitab," hindas Hodorkovski. 

Hodorkovski oli Venemaa suurima naftafirma Jukos omanik. Pärast konflikti Kremliga võttis riik Jukose üle ja liitis selle riikliku naftafirmaga Rosneft, viimast juhivad Putini vasallid.

Ukraina ründas rafineerimistehast Jaroslavlis

Ukraina korraldas esmaspäeva varahommikul droonirünnaku Venemaal Jaroslavli lähistel paiknevale naftarafineerimistehasele.

⚡️Ukraine reportedly strikes Russian oil refinery in Yaroslavl.

Ukraine's military carried out an attack on the Russian city of Yaroslavl overnight on July 6, reportedly striking the city's oil refinery, Russian Telegram media channels reported.https://t.co/qWCJyqibqm

— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) July 6, 2026

Jaroslavl asub umbes 700 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist Venemaaga ja umbes 280 kilomeetrit Moskvast kirdes. Jaroslavli rafineerimistehas on üks Venemaa põhjaosa suurimaid naftatöötlemistehaseid ning see on ka varem korduvalt Ukraina õhurünnakute alla sattunud.

Droonid ründasid veel ka Leningradi oblastis asuvaid Võssotski ja Ust-Luga sadamaid. Lisaks süttis droonirünnaku järel Kaluga oblasti Dzeržinski rajoonis asuv tööstusrajatis. Samas piirkonnas asub oblasti suurim naftakeemiafirma. 

Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese

Venemaa ründas ööl vastu esmaspäeva Ukrainat taas rakettide ja droonidega ning löögi sai ka Kiiev.

Õhurünnakud toimusid mitmes laines ning sundisid tuhandeid elanikke varjuma metroojaamadesse. Õhuhäire kuulutati välja peaaegu kogu Ukrainas ning Poola saatis oma õhuruumi kaitseks õhku hävituslennukid.

Esimesed plahvatused kostsid kohaliku aja järgi umbes kell 1.40 öösel. Uued raketilöögid järgnesid umbes kell 2.10 ja 3.15. 

Linnapea Vitali Klõtško teatas, et õhutõrje töötab ja kutsus inimesi üles varjenditesse jääma.

"Rünnakute tagajärjed pealinnale fikseeriti linna Holosijivi ja Podili rajoonides. Holosijivi rajoonis puhkes tulekahju mitteeluhoonete territooriumil ja laos. Lisaks hävines osaliselt üks elumaja pealinna Podili rajoonis. Inimesed on lõksus seitsmendast üheksanda korruseni. Podilis kukkusid ühtlasi rusud garaažiühistu territooriumile," täpsustas Klõtško.

Viimastel andmetel sai surma vähemalt 17 inimest. Viga sai vähemalt 56 inimest. 

President Volodõmõr Zelenski hoiatas juba varem võimaliku suure rünnaku eest ning kutsus elanikke õhuhäireid tõsiselt võtma.

Ukraina: Venemaa ründas öösel 68 raketi ja 351 ründedrooniga

Vene vägi ründas ööl vastu esmaspäeva Ukrainat 68 raketi ja 351 ründedrooniga, teatasid Ukraina õhujõud.

Õhujõudude teate kohaselt kasutas vaenlane 23 ballistilist raketti Iskander-M/S-400, 33 tiibraketti H-101, kuute tiibraketti Kalibr ja sama palju laevatõrjerakette 3M22 Tsirkon/Oniks. Ukraina relvajõud hävitasid 37 raketti ja 326 drooni.

29 ballistilist raketti (kuus Tsirkoni ja 23 Iskander-M) ja 18 ründedrooni tabasid sihtmärke 34 paigas.

President Volodõmõr Zelenski kutsus esmaspäeval Ukraina liitlasi üles tegema sel nädalal Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel jõulisi otsuseid.

"On kriitiliselt oluline, et maailm, ennekõike USA ja meie Euroopa partnerid, väljuksid Ankara NATO tippkohtumiselt meie õhukaitset toetavate jõuliste otsustega," ütles Zelenski.

Ta märkis, et Läänel on piisavalt jõudu, et peatada Venemaa terror ja kaitsta tsiviilelanike elusid.

Okupeeritud Sevastopol jäi Ukraina rünnaku tõttu elektrita

Venemaa poolt annekteeritud Krimmi poolsaarel asuv Sevastopoli linn jäi esmaspäeval pärast Ukraina õhurünnakut energiataristule elektrita, teatas Moskva poolt ametisse määratud kohalik kuberner Mihhail Razvožajev. 

Ukraina hoogustab Krimmi poolsaarel asuvate sõjaliste, logistiliste ja energeetikaobjektide ründamist. Lisaks oluliste alajaamade rivist väljaviimisele on Ukraina sõjaväelased droonide abil edukalt rünnanud poolsaare raudteetaristut ja sõjaväelennuvälju. Sotsiaalmeedias levivad väited, et Ukraina andis ka ööl vastu esmaspäeva ulatuslikke lööke Krimmi taristu pihta.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1420 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 411 050 (+1420);

- tankid 12 088 (+7);

- jalaväe lahingumasinad  24 894 (+16);

- suurtükisüsteemid 45 451 (+63);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1917 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1470 (+1);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 353 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1833 (+12);

- operatiivtaktikalised droonid 392 717 (+1979);

- tiibraketid 4850 (+3);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 116 686 (+580);

- eritehnika 4389 (+4);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.