Praeguseks on teada, et 2024. aastal ning kogu Dataseliga seotud hankeprojektide puhul ei lähtutud kokkulepetest, kuidas hankeprotsess käib. RKIK-i peadirektor Elmar Vaher rääkis, et tema ei tea, kuidas Dataseliga esimesed läbirääkimised tehti. "Mina siin siis ei töötanud ja minu meeskond ei töötanud siin. Seepärast saame praegu rääkida sellest, kuidas meie nüüd käitume," nentis ta.

Meediast on läbi käinud teave, et Datasel kopeeris oma mürsupildid muudelt veebilehtedelt ja kasutas selleks isegi arvutimängu kaanepilti. RKIK ei tea, kuidas võeti vastu otsus, et just sellise ettevõttega oleks õige teha koostööd. Samuti pole dokumenteeritud kujul ülevaadet, kuidas ettevõttega kontakt loodi või selleni üldse jõuti.

Tagantjärele pole ka välja selgitatud, kuidas Dataselile taustakontroll tehti ega ka kokkuvõtet sellest. See on oluline, sest tavaliselt kontrollitakse hangetes eelkõige seda, kas ettevõttel on tegelikult olemas tehnoloogia, mida ta pakub, ning kuidas ta suudab tõendada oma võimet seda tehnoloogiat tarnida. Samuti hinnatakse ettevõtte finantssuutlikkust, sealhulgas investorite olemasolu, pangagarantiisid ja muid finantseerimise võimalusi.

Magnus-Valdemar Saar: dokumente minul pole

Lepingute-aegne RKIK-i juht Magnus-Valdemar Saar ütles AK päringule vastates, et Dataseli kontakt RKIK-ile tuli läbi kõrgetasemelise rahvusvahelise koostöö.

"Sellised otsekontaktid ei ole reeglina dokumenteeritud ega avaldatavad. Pakkujate tausta kontrollimiseks on reeglipäraselt erinevaid alternatiive, Dataseli puhul oli tõendatavalt tegemist börsiettevõtte sidusettevõttega, mainitud börsiettevõte oli algusest saadik RKIK-is lepingu ettevalmistamisse ja täitmisesse kaasatud. Sellekohased dokumendid on olemas," sõnas ta.

Saar rääkis, et enne lepingu sõlmimist toimus mitu inspektsioonisõitu nii Indiasse, kus tuvastati seotus Dataseliga ning tootmisvõime, samuti toimusid RKIK-i esindajate visiidid Itaaliasse ning komponentide tootjate ja komplekteerijate juurde.

"Kõik see toimus enne lepingu sõlmimist ja jätkus lepingu täitmise ajal," lausus ta.

Saar kinnitas, et RKIK võttis üle kauba valduse visuaalse vaatluse põhjal ehk tegemist ei olnud lepingujärgse omandi ülevõtmisega. "Kvaliteedi kontrollimiseks tehti eraldiseisev ekspertiis ja omandit pole üle võetud," märkis ta.

Saar lisas, et Euroopa Komisjoni uuringurühma esindajatele on ta muidugi valmis tausta ja selgitusi jagama, aga dokumentatsiooni tema valduses enam pole.

"Euroopa Komisjoni kontaktidega toimusid ka varem detailsed ülevaatekohtumised, ka ajal, kui lepingu täitmisel ilmnesid probleemid," lisas Saar.

Dataseli kaitsja: RKIK kontrollis tootmist ja kvaliteeti

Dataseli kaitsja sõnul kontrollis RKIK nii tootmisvõimet kui ka tarnitud kaupade kvaliteeti.

"RKIK kontrollis põhjalikult, et Dataselil on see tootmisvõimekus olemas. Ka enne lepingute sõlmimist, kui oli mitmekuuline protsess ja arutelud, käis mitu RKIK-i töötajat kohapeal tootmisüksustes kontrollimas," selgitas LINKLawi vandeadvokaat Veiko Viisileht.

"Iga tarnitud partii kontrolliti põhjalikult üle ja anti RKIK-ile üle alles siis, kui kõik kvaliteedikontrolli tingimused vastavalt lepingutele olid täidetud. Siin on oluline märkida, et RKIK ei esitanud enne lepingute lõpetamist ühtegi pretensiooni seoses kvaliteediga," sõnas ta.

Dataseli vastunõuete sisu ja suurust Viisileht kommenteerida ei saa. RKIK-i kaitsja peab vastunõuet tõenäoliselt taktikaliseks sammuks.

Uurimisrühm tuleb Eestisse

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esmaspäevasel istungil rääkis Vaher, et Euroopa Komisjoni uurimisrühm tuleb septembri lõpus kolmeks päevaks Eestisse, et uurida, kui hästi on RKIK täitnud oma hoolsuskohustust.

Vaheri sõnul jätkab RKIK ka praegu 2024. aastal toimunu kohta dokumentide otsimist ning suhtleb endiste juhtidega, et saada Dataseli lepingute kujunemisest võimalikult täielik ülevaade.

Esialgu avalikkuses kõlanud väide, et halvasti on läinud vaid üks leping, on tänaseks muutunud. RKIK-i andmetel on lõpetatud seitse lepingut.

Neist viis on praegu kohtus või vahekohtus ning kaks lepingut on lõpetatud, kuid nende puhul käivad läbirääkimised ja valmistutakse võimalikeks kohtuvaidlusteks. Kahte viimast lepingut RKIK praegu täpsemalt kommenteerida ei saa, kuna läbirääkimised on konfidentsiaalsed.

Kohtus ja vahekohtus olevad lepingud on seotud Dataseliga.

Datasel on omakorda esitanud RKIK-ile vastunõude, kuid selle täpset sisu praegu ei avaldata. Samuti pole RKIK näinud nõude aluseks olevaid dokumente. Kuna vaidlused on pooleli, ei välistanud RKIK, et tegemist võib olla ka taktikalise vastukäiguga. Vastunõude rahalist suurust keskus praegu avalikustada ei soovinud.

Raha tuli Euroopa rahurahastust

Dataseliga seotud umbes 70 miljoni euro suuruse hanke rahastus ei tulnud Eesti maksumaksjalt, vaid Euroopa rahurahastust. Tegemist oli Euroopa tasandi rahastusega, mille taustal on muu hulgas külmutatud Venemaa varadest saadud vahendid.

Vaheri sõnul on RKIK-il praegu töös umbes 200 hankeprojekti, millega tegeleb ligikaudu 80 inimest. Nende hulgas on juristid, projektijuhid ja tehniliste kirjelduste koostajad. Lepinguotsuseid teeb RKIK ning lepingutele kirjutab alla RKIK-i peadirektor. "See tähendab seda, et RKIK vastutab oma tegevuste eest," ütles Vaher.

RKIK-i peadirektori asetäitja hangete valdkonnas Asko Kivinuk rääkis, et RKIK kaasatakse hankesse juba planeerimise ja hinnastamise etapis. Kaitseministeeriumi arengukavast tulenevad taristu- ja hankekavad, mille alusel koostatakse hankeplaanid.

RKIK-i nõustav Soraineni vandeadvokaat Maria Pihlak rõhutas, et kohtumenetlused ja vahekohtumenetlused on kinnised ning pooled ei saa avalikkuses menetluse kõiki asjaolusid ega tõendeid kommenteerida.

Lisaks sisaldavad lepingud konfidentsiaalsusklausleid, millega võivad kaasneda leppetrahvid. Seetõttu peab RKIK olema ettevaatlik, millist infot käimasolevate vaidluste kohta avaldab.

Lepingud ei jõudnud kohale

Vaher lükkas ümber ka väite, nagu oleks RKIK riigikontrolli eest andmeid varjanud. Tema sõnul tegid organisatsiooni töötajad igakülgselt koostööd, kuid lepingu materjalide saatmisel tekkis tehniline tõrge. Vajalikud dokumendid saadeti riigikontrollile esimest korda 21. mail ja uuesti 5. juunil, kuid need ei jõudnud esialgu adressaadini.

Vaher ütles, et võtab juhina vastutuse selle eest, et materjalide kohalejõudmist ei kontrollitud.

RKIK-i juhtkonna sõnul on Dataseli juhtumi üks peamisi õppetunde, et hankeotsuste tagamaad, taustakontroll ja dokumentatsioon peavad olema edaspidi selliselt fikseeritud, et ka aastaid hiljem oleks võimalik üheselt tuvastada, kuidas ja miks konkreetse lepingu sõlmimiseni jõuti.

Harju maakohtu menetluses oleva RKIK-i hagis Datasel S.R.L vastu esindavad RKIK-i ehk sisuliselt Eesti riiki Raul Kartsep, Maria Pihlak ja Kaupo Lepasepp advokaadibüroost Sorainen. Dataseli esindavad Maksim Kozlov, Veiko Viisileht ja Liina Rekand advokaadibüroost LINKLaw.