Kalev Stoicescu: spikker tulevasele kaitseministrile

Riigikaitse ei ole kriitikavaba, kuid poliitiline ühtsus riigikaitse tugevdamiseks on geopoliitilist olukorda arvestades äärmiselt vajalik, kirjutab Kalev Stoicescu.
Lõpuks on päriselt teadvustatud, et süsteemsed puudused ja probleemid kaitsevaldkonnas, millele riigikontroll on aastaid järjest osutanud, on väga tõsised. Teadvustamisest on siiski vähe, kui hoiak põhjalikult ei muutu. Hoiakut muutmata ei ole võimalik olemasolevaid ega võimalikke tulevasi probleeme edukalt lahendada.
Tulevane kaitseminister peab loomulikult omama kogemusi riigikaitse valdkonnas, kuid ta peab ka suutma ja tahma tugevdada tsiviilkontrolli, ilma selleta asjad ei saa korda.
Riigikogu teostab oma järelevalve funktsiooni kõige paremini riigikaitsekomisjoni kaudu, mis on riigikaitse teemadele spetsialiseeritud komisjon. Urmas Reinsalu juhitud riigieelarve kontrolli erikomisjon on küll võtnud ohjad enda kätte, kuid nii selle kui ka arvukate eelnevate näidete põhjal tuleb tõdeda, et selles erikomisjonis annab tooni selge soov korraldada poliitilist šõud, mis tekitab pigem veel rohkem segadust ja pingeid, kui lahendab küsimusi.
Hoiaku muutus tähendab soovi ja valmidust riigikontrolliga päriselt koostööd teha raamatupidamisega seotud probleemide lahendamiseks. Kaitseministeeriumil tuleb viivitamata koostada asjakohane plaan ja selles peavad olema välja toodud kõik probleemid, mille riigikontroll on tuvastanud, ja nende lahendamise viisid. Samuti konkreetsed tähtajad. Ei ole mõtet koostada plaani, milles tähtaegu ei ole, sest nii jäävad antavad lubadused sisutühjaks.
Kaitseministeerium, selle haldusala asutused ja riigikontroll peavad andma aru riigikogu riigikaitsekomisjonile regulaarselt, näiteks iga kolme kuu tagant. Aruandmine puudutab mõistagi vastava plaani täitmist kuni lõpuni. Tulevane kaitseminister peab suutma enne riigikogu valimisi käivitada kogu protsessi, mille eest ta vastutab.
Tuleb taastada töörahu. Sõjamehed ei sekku poliitikasse, nii nagu poliitikud ei tohi sekkuda kaitseväe igapäevasesse sõjalisse tegevusse. Kaitseministeerium, kaitsevägi, riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) ja riigikontroll teevad heas usus professionaalset koostööd kõikvõimalike puuduste kõrvaldamiseks ja mitte vaiba alla pühkimiseks. Me ei räägi ametkondlikest või parteilistest, vaid riigi elutähtsatest huvidest.
Kõige kallim asjad, mida tuleb hoida, on usk oma riiki ja riigikaitsesse ning kaitsetahe, need on kallimad kõikidest mürskudest ja droonidest.
Kogu kaitseministeeriumi haldusalas tuleb mõista, et (sõjaline) riigikaitse ei koosne ainult kaitseväe ja kaitseliidu üksustest, relvadest ja moonast, muust sõjatehnikast ja varustusest ning sõjalisest taristust, millega kõik on väga rahul ja usaldavad, vaid ka laiemas mõttes raamatupidamisest, sealhulgas hangetest, tehingutest, (ette)maksetest, vara arvestamisest jpm. Ka see teine pool peab olema laitmatult korras nagu esimene pool.
Kaadrikaitseväelased mõistagi ei pea olema raamatupidajad, kuid professionaalsed raamatupidajad, laohoidjad, arvestajad ja teised peavad oma töö korrektselt ära tegema terves riigis kehtivate reeglite ja eeskirjade kohaselt. Kellelegi pole erandeid tehtud.
Päevapoliitika ja poliitiline võitlus ei tohi uksest ja aknast riigikaitsesse tungida, eriti valimiskampaania käigus. Riigikaitsevaldkond ei ole tabu ehk kriitikavaba, kuid poliitiline ühtsus riigikaitse tugevdamiseks (mitte ainult viis protsenti SKP-st) on geopoliitilist olukorda arvestades äärmiselt vajalik. Konstruktiivne ja asjalik kriitika, mis on suunatud probleemide lahendamisele, peab see-eest olema aktsepteeritav.
Toimetaja: Kaupo Meiel




