Teada on nii palju, et side Itaalias registreeritud, kuid India ärimeestele kuuluva ettevõttega Datasel, loodi 2024. aasta kevadel.

Kaitseminister oli sel ajal Hanno Pevkur (RE), kes on nüüdseks teatanud oma tagasiastumisest.

Kaitseministeeriumi kantsler oli Kusti Salm, kes lahkus ametist 2024. aasta suvel.

Riigi kaitseinvesteeringute keskust (RKIK) juhtis Magnus-Valdemar Saar, kes pani ameti maha 2025. aasta suvel.

Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler oli lepingu sõlmimise ajal Tiina Uudeberg, kellest sai 2025. aasta veebruaris justiits- ja digiministeeriumi kantsler.

Möödunud nädalal toimunud riigikogu erikomisjonide istungitel ütlesid praegused valdkonna juhid, et tehingu eest vastutab RKIK.

Asutuses on toimunud aga kaadrivahetus.

Esmaspäeval toimunud pressikonverentsil jäigi RKIK-i praegune juhtkond hätta selgitamisega, kuidas loodi side lati alt läbi jooksnud ettevõttega. Praegune peadirektor Elmar Vaher väitis juba varem, et läbikukkunud mürsutehingu eest vastutab asutuse endine juht.

RKIK-i endine juht Magnus-Valdemar Saar ütles ERR-i päringule vastates, et kontakt tuli läbi kõrgetasemelise rahvusvahelise koostöö, kuid konkreetseid nimesid ta ei nimetanud.

"Sellised otsekontaktid ei ole reeglina dokumenteeritud ega avaldatavad. Pakkujate tausta kontrollimiseks on reeglipäraselt erinevaid alternatiive, Dataseli puhul oli tõendatavalt tegemist börsiettevõtte sidusettevõttega," sõnas ta.

Samuti jäävad kidakeelseks või vaikivad sootuks ka teised kaitsevaldkonnas toona vastutavatel kohtadel olnud isikud.

Veel kaitseministri rollis olev Hanno Pevkur kinnitab, et tema ei tea, kuidas Dataselini jõuti.

Kaitseministeeriumi kantsler oli lepingu sõlmimise ajal Kusti Salm, kes vedas eest algatust "Miljon mürsku Ukrainale". 

2024. aasta suvel teatas Salm kantsleri kohalt lahkumisest, kuna tema sõnul polnud riik teinud hädavajalikke otsuseid riigi laskemoonavaru suurendamiseks. 

Pärast mürsuskandaali puhkemist pole ERR-i ajakirjanikel õnnestunud Salmilt kommentaari saada.

Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler oli lepingu sõlmimise ajal Tiina Uudeberg. Ajakirjaniku päringule vastas ta, et on kaitsevaldkonnast pikalt eemal olnud ega ole lepingust teadlik rohkem, kui meediast loeb.

Eesti soovis osta Ukrainale mürske ja maksis kokku 60 miljonit eurot ettemaksu ettevõttele, mis polnud varem ühtegi mürsku müünud. Tarnitud kaup ei vastanud aga nõuetele ja nüüd on vaidlus kohtus.