Euroopa Liidu energeetikaministrid arutasid esimest korda Euroopa Komisjoni suvist ETS-i reformi ettepanekut. Eestile on sealt eriti tähtis, et sellega ei tuleks tööstusele uusi ebamõistlikke kohustusi.

"Meie eripära on põlevkivisektor. Seal ei ole täna mõistlik teha investeeringuid näiteks süsinikupüüdmisesse, sest majanduslikult mõistlikke uusi tehnoloogiaid ei ole," ütles energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo (RE). 

Ettepaneku järgi peaks tasuta kvootide saamiseks tööstus hakkama selliseid investeeringuid tegema. Komisjon eesmärk on parandada nii seda, et keskkonnasäästlikuma tootmise arendamise asemel on Euroopa hakanud saastavaid tooteid lihtsalt importima. 

Kuid mitmed liikmesriigid ütlevad, et selline nõue just süvendaks muret ja Euroopa tööstus kaotaks maailmas konkurentsieelist. 

"Selline meede suurendaks oluliselt halduskoormust. See tähendaks ebaausat konkurentsi Euroopa tööstuse, kellele need nõuded kehtivad ja Euroopa välise tööstuse vahel," ütles Prantsusmaa ökoloogilise ülemineku minister Monique Barbut.

Komisjon jäi aga endale kindlaks – kuidagi peab raha tagasi Euroopasse suunama.

"Pea kõik liikmesriigid on rääkinud vajadusest, et rohkem investeeringuid tehtaks Euroopas. Sellest järeldub, et sul on vaja mingisugust meedet, mis seda teeks. Tingimuste seadmine võiks seda teha," ütles Euroopa Komisjoni kliimavolinik Wopke Hoekstra.

Eesti sooviks ka süsteemi laienduse autokütustele ehk ETS2 tühistamist. 

"Me peame ka vaatama, et see kõik oleks realistlik ja ühiskondadele vastuvõetav. Kui me lihtsalt tehniliselt jõuga lähme midagi tegema, mis viib näiteks inimeste kodukulud palju kõrgemaks, siis me ei saa sellele ka ühiskondlikku toetust," rääkis Keldo.

Sama mure jagavad ka Itaalia, Tšehhi, Poola ja Slovakkia, kuid on ka liikmesriike, kes sooviks just jõulisemat ETS-i.

"Kui meil see ei õnnestu, siis me jääme kallist energiast sõltuvaks. Me näeme energiaga väljapressimist ja me ei saa lahti kõrgetest energiahindadest," ütles Taani kliima- ja energeetikaminister Samira Nawa.