"Me tegime valitsuse välja pakutud seisukohtadele olulised parandused," ütles ELAK-i esimees Peeter Tali (Eesti 200) reedel ERR-ile.

Tema sõnul kinnitati valitsuse mandaadis kolm punkti, millest lähtudes peab läbirääkimisi pidama: tuleb arvestada varustuskindlust, julgeolekukaalutlust ja sotsiaalmajanduslikku mõju.

"Kui me räägime põlevkivitööstusest, siis Ida-Virus on julgeolekukaalutlus ka see, et inimestel oleks stabiilsus ja tööhõive. Ja varustuskindlus, et me saaksime ikkagi energiat ja et meie majandus ja tööstus areneksid. Ja tõime eraldi välja ka põlevkiviõli sektori, et mida me peame oluliseks ja peame seda arendama ja hoidma elus nii kaua, kui on võimalik," rääkis Tali Vikerraadio saates "Uudis+".

ELAK-i istungil osalenud energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo (Reformierakond) andis ERR-ile täpsema ülevaate Eesti eesmärkidest ETS 1 reformimisel.

"Esiteks oleme teinud ettepaneku ja ka Euroopa Komisjon on välja tulnud mõttega, et tasuta heitekogused ei väheneks nii kiiresti nagu nad varasemalt plaaniti vähenema. Selle ettepanekuga saab Eesti nõus olla, meie soov on, et me saaksime praegu ja tulevikus ajaliselt võimalikult pikalt tasuta koguseid. Ja võimalikult palju, kui nüüd hästi lihtsustatult öelda," rääkis Keldo.

Ta tõi välja, et kui alguses pidi tasuta kvootide jagamine lõppema juba 2030ndate lõpus, 2039. aastal, siis nüüd pikendatakse seda aastateni 2046-2047 ja et vähenemise tempo aeglustub. "Meie jaoks on oluline, et just see esimene periood ta aeglustuks võimalikult palju ehk siis vähenemine oleks minimaalses tempos, et meie sektorid oleks konkurentsivõimelised," rääkis minister.

Teisena tõi ta välja vajaduse tagada ETS-i kaudu müüdavate süsinikukvootide hinna suurem stabiilsus, mida on soovinud ka Eesti ettevõtjad, kuna CO2 kvoodi hinna järsk muutus teeb planeerimise keeruliseks.

"Reformi mõte ongi olnud see, et anda CO2 hinnale rohkem stabiilsust ja prognoositavust. See kõik on arutelude küsimus, et kui CO2 ühiku hind tonni kohta läheb teatud summast kõrgemale, siis toodaks automaatselt turule täiendavaid ühikuid, et seda hinda stabiliseerida. Mõte ongi, et hind oleks etteaimatav ja prognoositav ning volatiivsus ei oleks nii suur," ütles minister.

"Meie vaatest on kindlasti oluline ka see, et kui tasuta [heitekvoodi] koguseid jagatakse, siis see hõlmaks ka meie põlevkivisektorit. Samuti tuleks nende koguste jagamisel kindlasti arvesse võtta riigi eripära – me peame vaatama, milline on meie julgeolekuolukord, võimalikud sotsiaalmajanduslikud mõjud, sealhulgas sama varustuskindlus," rääkis Keldo.

Veel tõi energeetika- ja keskkonnaminister välja Eesti soovi, et tasuta kvootide andmisel arvestaks ka juba varasemalt tehtud investeeringuid, kus on suudetud enda saastamist vähendada ja tasuta koguste jagamist ei seota ära tulevaste investeeringutega. Euroopa Komisjoni praeguse ettepaneku kohaselt antaks tasuta kvoote ainult ettevõtetele, mis lubavad investeerida heite vähendamisse tulevikus.

"Sellepärast, et nagu me teame – põlevkivis ei ole võimalik väga palju tulevasi investeeringuid teha. Või kui me räägime ka innovatsioonist, näiteks süsiniku püüdmisest, siis see on nii kulukas ja ei ole olemas mõistlikult toimivaid või majanduslikult toimivaid tehnoloogiaid – et siis selle tõttu ei jääks meie põlevkivisektor halvemasse olukorda," rõhutas Keldo.

Küll aga rõhutasid Tali ja Keldo mõlemad, et Eesti positsioone ei pandud paika numbriliste näitajatena, et mitte läbirääkijaid liiga tugevalt siduda, kuna arvestama peab ka seda, et otsused selles teemas tehakse Euroopa Liidus riikide vahel kvalifitseeritud häälteenamusega ning sellisel juhul võidakse Eesti positsioonid täiesti arvestamata jätta.

"See on Euroopa Liidu eripära, ma pean seda selgitama, et heitekogustega kauplemise süsteemi arutelu, mis Euroopas peale hakkab, ei nõua ühehäälsust, see nõuab kvalifitseeritud häälteenamust. Mis tähendab, et seal toimuvad läbirääkimised ja tuleb leida erinevate liikmesriikidega ühisosa üle kokkuleppeid. Sellepärast Eesti enda positsioonides on selgelt kirjas, miks me neid erandeid taotleme, mis on meie seisukohad, mis on meie vajadused. Aga lihtsalt, et jätta läbirääkimiste ruumi, siis me ei ole ennast nii-öelda kinni kirjutanud konkreetsetesse numbritesse või protsentidesse," rääkis Keldo.

"Kõik põhimõtted on valitsuse seisukohtades kirjas, aga me ei kirjutanud täpseid protsente. Küll aga ma saangi öelda, et meie valitsuse eesmärk on võimalikult pika aja jooksul saada võimalikult palju tasuta koguseid Eesti ettevõtjatele. Ehk et see eesmärk on sama ja seda me läbi rääkima ka läheme," lisas ta.

Sama rääkis ka Tali: "Aga nüüd küsimus konkreetsest protsendist, siis see ongi läbirääkimine ja kauplemine. Seda protsenti numbrina – ütlevad kogenud läbirääkijad – ei ole mõtet sinna sisse panna, sest siis me oleme nurgas liiga kinni, aga läbirääkimistel on vaja manööverruumi."

Nii Tali kui Keldo rääkisid ka vajadusest, et kõik Eesti esindajad - nii poliitikud kui ametnikud, valitsusest kui opositsioonist ja Euroopa Parlamendis teeksid üksmeelselt Euroopa Liidus selgitustööd Eesti huvide ja eripära kohta, miks Eesti sellistel seisukohtadel on.