Esimesed Rootsi vangid jõudsid Tartu vanglasse

ERR-i andmetel maandus teisipäeval Ämari lennubaasis lennuk esimeste Rootsi vangidega, kes toimetati pärastlõunal Tartu vanglasse.
Vanglateenistusest ei soovitud kella 13 paiku Rootsi vangide saabumist kinnitada ega nende arvu öelda ning soovitati oodata ära pressiteade. Samas mitmed allikad kinnitasid ERR-ile, et vangid saabusid lennukiga pärast kella 12. Kella 15.30 paiku jõudsid nad Tartusse. ERR-i andmetel oli neid alla kümne.
Kella 15.45 ajal ERR-ile antud intervjuus kinnitas justiitsminister Liisa Pakosta, et Eestisse jõudis esialgu neli vangi. "Kõik on Rootsi kodakondsusega meesterahvad. Ma täpsemalt detailidesse ei läheks," ütles ta.
Pakosta ei öelnud praegu, millal järgmised vangid jõuavad.
Pakosta rõhutas, et kuigi Eesti territooriumil olevad inimesed võivad esitada asüülitaotluse, siis ükski Rootsi vangidest Eestis asüüli ei saa. "Kõik lähevad Rootsi tagasi. See tuleneb asjaolust, et Rootsi on turvaline riik ja sinna nii lepingu kohaselt kui ka rahvusvahelise õiguse kohaselt saadame me absoluutselt kõik kinnipeetavad tagasi," rääkis Pakosta.
Pakosta tõstis esile ka seda, et vangide pereliikmed ei saa õigust Eestisse elama asuda, nagu erinev valeinfo on väitnud.
Vanglateenistuse pressiesindaja teatas, et lennujaamast transporditi nad Tartu vanglasse vanglateenistuse relvastatud saateüksuse saatel, transport ja vanglasse paigutamine kulgesid plaanipäraselt ning turvaliselt.
Tartu vanglasse jõudes läbisid kinnipeetavad vajalikud vastuvõtutoimingud ning nad paigutati neile ette nähtud eluosakonda. Esimestel päevadel on fookuses uue keskkonna, vangla päevakava ja reeglite tutvustamine ning igapäevase töökorralduse käivitamine.
Kõik Eestisse saabunud kinnipeetavad on enne Eestisse saatmist läbinud mõlema riigi põhjaliku taustakontrolli ning Eesti annab iga kinnipeetava vastuvõtmiseks eraldi nõusoleku. Rootsi poolt Eestile hindamiseks esitatud esimese grupi nimekirjas lükati üle poolte kinnipeetavatest tagasi.
Kokku peaks aasta jooksul Tartusse jõudma 600 Rootsi kinnipeetavat, neist selle aasta jooksul 200. Kulud maksab kinni Rootsi riik, makstes Eestile olenevalt vangide hulgast 31 kuni 61 miljonit eurot aastas.
Rootsi kinnipeetavad kannavad karistust Tartu vangla kinnisel territooriumil ja linnaluba neile ei anta. Enne vabanemist viiakse nad Rootsi tagasi. Kokkuleppe kohaselt toimib rendivangla Tartu vangla kodukorra järgi, kuid Rootsi kinnipeetavad kannavad Tartu vanglas Rootsi vanglavormi ning neile tagatakse ligipääs Rootsi infokanalitele.
Lisaks tagatakse neile kambris televiisor ning elektri kasutamine ka öisel ajal. Tartu vangla jääb tubakavabaks: sigaretid ja muud tubakatooted on keelatud, kuid Rootsi kinnipeetavatele võimaldatakse vangla e-poest tubakavabasid nikotiinipatju ja nikotiiniplaastreid.


















