Eelmisel nädalal kirjutas ERR juhtumist, kus Tallinnas 4. liini trammis Vabaduse väljaku ja Viru peatuse vahel jäi üks laps ilma isata trammipeatusse, sest isa ei jõudnud vankriga tema järel enne sõidukist välja, kui uksed sulgusid ja tramm Lennujaama suunas edasi sõitis. Peale seda artiklit kirjutas ERR-ile mitmeid linnaelanikke, kes olid kannatanud sõidukijuhtide hoolimatuse all. TLT lükkas osa kriitikast tagasi.

Samas võttis sel nädalal toimetusega ühendust trammijuht, kes väitis, et avalikkusele jääb asutuse juhi kommentaaridest mulje, et juhtide koolitamisega tegeletakse järjepidevalt ja süsteemselt, kuid töötajate igapäevane kogemus näitab teistsugust pilti.

"Tahaksime samuti teada: kes täna tegelikult vastutab trammijuhtide professionaalse väljaõppe eest, milline on selle sisu, kui palju toimub tegelikku praktilist õpet ning kuidas kontrollitakse selle kvaliteeti?" lausus anonüümsust palunud allikas.

"Samal ajal on juhtide seas üha rohkem küsimusi, kuidas toimub uute juhtide ettevalmistamine, milline on instruktorite roll, millistel alustel inimesi nendele ametikohtadele valitakse ning kas professionaalsed nõudmised on endiselt esikohal," lisas ta.

Allikas meenutas ka tänavu 25. veebruaril Tallinnas Lubja tänaval toimunud trammiõnnetust, kus üks tramm sõitis teisele otsa.

"Õnnetuses sai vigastada viis inimest, tekkis suur materiaalne kahju ning trammiliiklus oli mitmeks tunniks häiritud. Ka seda tõsist õnnetust ei ole minu teada trammijuhtide kollektiiviga ühiselt analüüsitud. Õnnetuse põhjused ja asjaolud on jäänud töötajatele teadmata," lausus allikas. Ta lisas, et tänaseni ei ole kollektiivile selgitatud, mida tuleks edaspidi teha, et sarnaseid õnnetusi vältida.

"Selliste juhtumite ühine analüüsimine peaks olema oluline osa trammijuhtide täiendkoolitusest. Kahjuks on see praktika minu teada kadunud," sõnas trammiosakonna töötaja.

ERR-is kirjeldatud isa ja lapsega juhtunut pole töötaja sõnul samuti piisavalt arutatud, või siis on seda tehtud vaid omavahel ja trammijuhti õigustades.

"Trammiosakonnas puudub sisuliselt kommunikatsioon, mis aitaks juhtidel sellistest olukordadest õppida ja edaspidi sarnaseid juhtumeid vältida. Lisaks levib trammijuhtide seas tõdemus, et kõnealusel juhul tegutses trammijuht õigesti ning süüdi oli hoopis reisija. Minu arvates on see väga kurb," lausus trammijuht.

Allikas lisas, et tema teada on viimase nädala jooksul toimunud mitte üks, vaid juba kaks sarnast juhtumit reisijate teenindamisel trammipeatuses. Mõlemad juhtumid olid seotud lastega reisivate reisijatega. See aga näitab, et varasemast juhtumist pole õppust võetud.

Padar: juhuslikke inimesi meil ei tööta

Tallinna linnatranspordi juht Kaido Padar lükkab kõik trammiosakonna töötaja süüdistused tagasi, öeldes, et juhtumite analüüsiga tegeletakse ja igast juhtumist tehakse järeldusi.

"Intsidentide korral parandame alati oma süsteemi. Igast juhtumist on võimalik edasi minna. Vastav grupijuht on rääkinud trammijuhtidega ja palunud neil olla veel tähelepanelikum," kirjeldas Padar tegevusi peale suurt meediakajastust pälvinud isa ja lapse juhtumit.

Siiski leiab Padar, et vastutus lasub ka reisijatel. "Teiseks oleme arutanud, kuidas teha reisijatele selgeks, näiteks mingi kampaaniaga, et uste juurde minnakse enne peatust, mitte siis, kui peatus on käes ja uksed hakkavad sulguma. See ei ole ainult selle juhtumiga seoses, vaid üldiselt," lausus Padar.

Kolmanda meetodina, mida on taoliste juhtumite vältimiseks ette võetud, mainis Padar, et TLT on lisanud uste sulgemise teema oma teeninduskoolitusprogrammi. Esimene koolitus, kus seda arutati, toimus teisipäeval.

"Samamoodi on meil protseduurid, näiteks vabandamisprotseduur. Lisaks saadetakse juhtimiskeskusest juhtidele päeva jooksul meeldetuletusi: ilusat päeva ja oleme tähelepanelikud," kirjeldas Padar.

Padar kirjeldas, et juhuslikud, puudulike teadmistega inimesed trammijuhiks ei satu ja koolitus kestab kuid.

"Viimased inimesed võtsime tööle poolteist aastat tagasi. Trammijuhi õpe kestab neli kuni kuus kuud. Toona oli meil 92 kandidaati, kelle hulgast valisime välja 15 trammijuhti," lausus ta.

Tõenäoliselt hakkab TLT uusi inimesi koolitama järgmise aasta sügisel, sest osad töötajad lähevad pensionile.

"Trammijuhi amet on väga prestiižne ja seal ei ole meil vakantse. Ei ole nii, et lihtsalt tulen sisse ja teen. Järgmine koolitus tuleb tõenäoliselt seetõttu, et osad trammijuhid hakkavad pensionile jääma. Töölt lahkutakse peamiselt kolmel põhjusel: kolitakse Eestist ära, jäädakse pensionile või tekivad tervisemured. Üldiselt nad ei lähe mitte kuskile ära," selgitas Padar.

Padari sõnul ei saa organisatsiooni sees asju mõnikord lahti rääkida ka sel põhjusel, sest ta ei tohi isikuandmeid jagada.

"Kui meie inimene on süüdi, midagi valesti teinud või on asi piiri peal, siis mina ei hakka teda organisatsiooni ees materdama. Kõige lihtsam on inimene lahti lasta, aga ma ütlen veel kord: kui keegi on meie organisatsioonis eksinud, siis see läheb töölepingu lõpetamiskomisjoni; kui on avarii, siis vaatab asja üle avariikomisjon. Meil on omad protseduurid kuni selleni, et me tõesti lõpetame töölepingu või inimene peab kahju kompenseerima," selgitas Padar.

Vastuseks trammiosakonna töötaja kriitikale ütles Padar, et kui kellelgi on küsimusi, peab ta minema oma otsese juhi juurde ja ütlema, et tahaks saada lisakoolitust või paremat arusaamist.

Samas leiab Padar, et Tallinna ühistranspordikorralduses on arenguruumi. "Kas saab paremini? Alati saab paremini. Kas saab veel paremini koolitada? Alati saab veel paremini koolitada," arutles ta.

ERR kirjutas, et Tallinna trammis ühe perega aset leidnud juhtum tõi sotsiaalmeedias esile sarnaseid lugusid, milles heideti sõidukijuhtidele ette hoolimatust.

Sotsiaalmeedias levinud lugu tõi esile teisigi sarnaseid juhtumeid, kus väikesed lapsed on jäänud ühele poole ja täiskasvanu teisele poole trammi- või bussiust. Mõnel juhul said pered samas peatuses kokku, mõnel juhul jätkas sõiduk teed. TLT sõnul jõuab nendeni kuus umbes 270 kaebust, millest suurem osa puudutab graafikus püsimist.