Isa ja lapsega trammis juhtunu tõstatas küsimuse juhtide hoolivusest

Tallinna trammis ühe perega aset leidnud juhtum tõi sotsiaalmeedias esile sarnaseid lugusid, milles heideti sõidukijuhtidele ette hoolimatust. Tallinna Linnatransport (TLT) tegeleb ettevõtte kinnitusel töös eksinud bussi- ja trammijuhtide tegevuse analüüsimisega ja nende koolitamisega.
Nädalavahetusel jäi Tallinnas üks laps ilma isata trammipeatusse, kui isa ei jõudnud vankriga tema järel enne sõidukist välja, kui uksed sulgusid. Uksenupu vajutamine ja trammijuhiga vestlemine ei aidanud, isa jooksis lapse juurde tagasi järgmisest peatusest.
Sotsiaalmeedias levinud lugu tõi esile teisigi sarnaseid juhtumeid, kus väikesed lapsed on jäänud ühele poole ja täiskasvanu teisele poole trammi- või bussiust. Mõnel juhul said pered samas peatuses kokku, mõnel juhul jätkas sõiduk teed.
AS-i Tallinna Linnatransport juhatuse liige Kaido Padar kinnitas, et tegu ei ole süsteemse probleemiga. Ühes kuus jõuab nendeni umbes 270 kaebust, millest suurem osa puudutab graafikus püsimist.
"Üks kuni neli korda minu nelja aasta jooksul on sellist asja juhtunud. Sellel aastal on selline asi siis teist korda," ütles Padar. TLT juhi sõnul läbib ettevõtte 1500 sõidukijuhist 750 igal aastal praktilise teeninduskoolituse videote põhjal.
"Juba hommikul leppisime kokku, et ka siin veel võtta sõidukijuhi vaade ja videod, kuidas ühel või teisel pool käituda," lisas Padar.
Raudteelaste ametiühingu transpordi osakonna juhatuse liige Regina Peegel ütles, et trammijuhid näevad trammiuste ümber toimuvat kas kaameratest või peeglitest. Juht sulgeb uksed alles siis, kui seal liikumist ei toimu.
"Kindel on see, et meelega juht pole seda teinud. Tegelikult selles seisneb tema töö, et ta laseb inimesed välja ja siis laseb inimesed sisse kõik korralikult," selgitas Peegel.
"Vaadake, tihtilugu on niisugune olukord, kus reisijad on oma telefonides ja viimasel hetkel nad saavad aru, et temal on aeg välja minna ja nad jooksevad sinna ukse juurde ja siis hakkavad neid nuppe vajutama. Aga juht seda ei näe, kes kuhu jookseb. Juhi jaoks, kui keegi pole enam väljumas, ta paneb selle nupu kinni ja alustab sõitmist. See tähendab seda, et tuleb ikka valmistuda selleks, et sa tuled nüüd kohe välja," õpetas Peegel.
Loo algul kirjeldatud juhtum tõestas Padari sõnul kõnekalt ka seda tendentsi, et trammijuhte tülitatakse sõidu ajal ilmaasjata.
"Trammijuht täna hommikul ütles, et ta päris hästi ei saanud aru, mis see inimene seal tahab, sest küsitakse ka erinevaid asju ja mõni teeb rumalusi sõidukijuhile läbi klaasi, mida on ka juhtunud meil väga palju. Ja rohkem isegi juhtub, kus proovitakse sõidukijuhti närvi ajada. Nii et sellised juhtumid on ja kahjuks, jah, jäädakse ka uste vahele," rääkis Padar.
Seda on kogenud ka Peegel.
"Näiteks, kui mulle koputakse ukse peale, siis ma jätan trammi seisma ja siis vaatan, mispärast seda tehti ja väga tihti on niimoodi, et ilmaasjata," rääkis Peegel.
Nii bussi- kui ka trammijuhipaberitega Harri Hanson sõidab Tallinnas praegu trammidega. Tema sõnul peab trammijuht keskenduma korraga mitmele asjale ja sedasi võivad ka eksimused tekkida. Hansoni meelest on suurim stressiallikas liiklus, mis on Tallinnas läinud aastatega aina hullemaks.
Kaido Padar palub kõigil reisijatel Tallinna ühissõidukites tekkinud probleemidest teada anda Tallinna linnatranspordile.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi












