Reedel koondamisteate saanud EKKM-i senise kuraator-projektijuhi Evelyn Raudsepa sõnul sai kriis alguse mõne töötaja rahulolematusest tegevjuht Kadi Kesküla juhtimisstiiliga, mille osas üritati lahendust leida juba pikemat aega.

"Kaebused tegevjuhi tööle algasid juba 2023. aastal teise sisumeeskonnaga ning praeguseks oleme selles protsessis olnud üle aasta, kus alguses pöördusime otse tegevjuhi poole. Kui me ei leidnud mõistmist, olime sunnitud juhatuse poole pöörduma, kuid kahjuks tundsime, et juhatus ei hinda seda muret väga tõsiseks," selgitas Raudsepp ERR-ile.

Raudsepa hinnangul ei taganud senine juhtimismudel töörahu ega kaasavat töökeskkonda. "Meie hinnangul ei ole see juhtimisstiil ikkagi meile sobiv, see ei ole sisuliselt piisavalt meeskonda kaasav, horisontaalne ja tihti on see ka meie meelest ebaprofessionaalne. Nüüdseks on meil tegelikult kadunud usaldus ka juhatuse vastu," lausus Raudsepp.

Lisaks Raudsepeale said koondamisteate ka tehniline direktor Johannes Luik ja tegevjuht Kesküla ise.

EKKM-i juhatuse liige Anders Härm tõi välja, et juhatus sai töötajate rahulolematusest tegevjuht Kadi Kesküla juhtimisega teada ning asus olukorda lepitama, kuid osapoolte vahel ei saavutatud toimivat lahendust.

"2025. aasta mais jõudis EKKM-i juhatuse liikmete Marten Esko, Anders Härmi, Elin Kardi, Neeme Külma, Marko Laimre ja Johannes Säreni esimest korda info nelja töötaja rahulolematusest EKKM-i tegevjuhi ja juhatuse liikme Kadi Kesküla juhtimisstiiliga. Varasemalt polnud EKKM-i juhatus probleemidest teadlik, tiim oli selleks ajaks koos töötanud koos juba mitmeid aastaid," sõnas Härm.

Härmi sõnul analüüsis juhatus osapoolte esitatud materjale, kuid süsteemset kiusamist ega seaduserikkumist ei tuvastatud.

"EKKM-i juhatus vaatas esitatud tõenditele eemalseisja neutraalse pilguga otsa ning enamuses tõdes esitatud tõenditele tuginedes Keskküla mõningaid möödalaskmisi juhtimises, küsitavusi käitumises töötajatega, kuid midagi sellist, mida oleks saanud defineerida süsteemse ja järjekindla töökiusuna ja tööseaduse rikkumisena tema tegevuses ühemõtteliselt ei tuvastanud," lausus Härm.

Härm näeb asja põlvkondliku lõhena, teised mitte

Härmi sõnul näis juhatuse liikmete enamusele üha rohkem, et konflikti peamine põhjus seisneb töötajate ja tegevjuhi ealistes erinevustes ning omavahelises isiklikus sobimatuses.

Praegune tegevjuht ja juhatuse liige Kadi Kesküla lükkas tagasi kõik süüdistused halva töökeskkonna loomises ning rõhutas erinevalt Härmist, et tema ei näe toimunus põlvkondlikku vastandumist.

"See ei ole põhjendatud. Loomulikult on inimestel igati õigus asju nii näha või leida mingeid põhjendusi, nagu nad soovivad. Aga ma ütleksin, et meie kollektiivis on kaksteist inimest ja neli neist on ennast vastandanud nii teistele organisatsiooni liikmetele kui ka juhatusele," ütles Kesküla.

"See on muidugi pikem teema, aga ma ei taha siin kindlasti mingisugust põlvkondade vastandumist tuua, absoluutselt mitte. Aga kindlasti olen ma ka omal nahal tundnud, et kuna minu ja valdavalt teiste kolleegide vanusevahe on päris suur, siis on meil kindlasti elukogemuse erinevus," lausus Kesküla.

Kesküla märkis, et võib-olla sellest tulenevalt on ka mõned tormakused jäänud tegemata või kujunenud teistmoodi.

"Veel kord, ma ei taha siin mingit generatsioonide vastandumist tekitada, aga ma arvan, et elukogemuse pagas tuleb juhtimises kindlasti kasuks, mida vähesema elukogemusega inimesed esmahooga võib-olla ei taju," selgitas Kesküla.

Kesküla sõnul on struktuurimuudatused ette võetud eelkõige muuseumi edasise arengu huvides. "Tegemist on organisatsiooni arendamisega, juhatusel on igati õigus organisatsiooni arendada ja struktuuri muuta, ikka selleks, et organisatsioon paremini edasi elaks," lausus ta.

Juhatuses konsensus tegelikult puudus?

Olukorra lahendamiseks ning institutsiooni edasise tegevuse tagamiseks otsustaski juhatus muuta juhtimismudelit ja koondada kolm ametikohta.

"Võttes aluseks Evelyn Raudsepa ja tiimi esitatud idee EKKM-i horisontaalsest juhtimisest, otsustas juhatus kaotada tegevjuhi (Kadi Kesküla), ühe kuraator-projektijuhi (Evelyn Raudsepp) ning tehnilise direktori (Johannes Luik) ametikoha ning luua nende baasil kolm erineva vastutusalaga juhatuse liikme positsiooni ning senise EKKM-i juhatuse, mille moodustavad muuseumi asutajad ja varasemad juhid, liigutada nõukogu tasandile," selgitas Härm.

Härmi väitel tegi selle otsuse EKKM-i juhatus konsensuslikult 30. juulil 2026.

Samas väitis EKKM-i juhatuse liige Johannes Säre sotsiaalmeedias, et koondamist ei ole juhatuses hääletusele pandud, protokolli hääletustulemusega ei ole, ja põhikirja muudatust, millele koondamine tugineb, ei ole vastu võetud.

Sama kinnitas Säre ka ERR-ile. "Konsensusest on asi kaugel. Meil on juhatuses olnud tulised vaidlused, kuidas seda olukorda lahendada, ja mis on probleemi tegelik tuum," lausus Säre.

Säre lisas, et tema on juhatuses üks hõre hääl, kes toetab sisutiimi (sh Raudseppa ja Luike) ja tahab leida lahenduse, mis ei karistaks neid probleemide tõstatamise eest.

"Mulle tundub, et siin on tegemist victim blaming'uga nende suhtes, et neid süüdistatakse ageism'is ja ülbuses Kadi Kesküla vastu," sõnas Säre.

Koondatav kolmik EKKM-i uude juhatusse ei kandideeri

Härm lisas, et rahaliste vahendite piiratuse tõttu puudus muuseumil võimalus uusi positsioone luua seniseid ametikohti koondamata.

"Rahaliste vahendite piiratuse juures ei ole EKKM-il muid võimalusi kolme võrdsetel alustel toimiva juhatuse liikme ametikoha loomiseks kui koondada senised täiskoormusega töökohad ning jagada kolme uue juhatuse liikme vahel ära nende tööülesanded," sõnas Härm.

Ehkki Härmi kinnitusel on loodavatele juhatuse liikmete ametikohtadele avalikul konkursil oodatud kandideerima kõik koondatud töötajad, ei plaani keegi koondatavast kolmikust uutesse rollidesse naasta.

Raudsepp kinnitas, et tema ega tehniline direktor Johannes Luik ei plaani konkursil osaleda.

"Oleme mõistnud, et me ei näe võimalust tagasi kandideerida lootes, et saame tööintervjuule ja saame seal esitada enda nägemust ning kogemusi selle majaga. See ei tundugi meile pärast sellist protsessi enam võimalik. Oleme ka juhatusele mõista andnud, et meie hinnangul ei ole see ainuke võimalik lahendus selle olukorra lahendamiseks," lausus Raudsepp.

Ka Kesküla kinnitas, et tema uude juhatusse ei kandideeri ning lahkub ametikohalt.

"Uude juhatusse – ei, mina annan hea meelega teatepulga üle. Minu kuus aastat EKKM-is on olnud küll väga suurte muudatuste aeg, aga peab ka ütlema, et EKKM on praegu igas mõttes tegelikult üsna heas kohas. Mina annan hea meelega oma teatepulga uuele juhatusele üle," sõnas Kesküla.

Härm rõhutas, et teiste meeskonnaliikmete ehk haridusprogrammide kuraatori Anita Kodaniku ning kuraator-projektijuhi Brigit Aropi ametikohti ümberstruktureerimine ei puuduta ning muuseum väärtustab kõigi seniste töötajate panust.

Uute juhatuse liikmete leidmiseks kuulutatakse avalik konkurss välja lähiajal.