Valge Maja personaliülema asetäitja Stephen Miller, eelarvebüroo direktor Russell Vought ja teised kõrged ametnikud on alates aprillist teinud koostööd Valge Maja õigusnõunike bürooga. Nende eesmärk on välja selgitada, milliseid täidesaatvaid meetmeid saaks Trump rakendada Kongressi heakskiiduta sisserände, tollimaksude, eluasemekulude ja föderaalvalitsuse kulutuste valdkonnas, ütlesid kolm anonüümsust palunud allikat, kellest üks on Valge Maja ametnik ja teised kaks muud plaanidega kursis olevat inimest.

Valge Maja õigusnõunik Will Scharf ja tema meeskond uurivad samuti, mida Trump saab seaduslikult omal käel teha, kus ta võiks oma volituste piire nihutada ning kuidas neid otsuseid kohtus kaitsta, ütles Valge Maja ametnik.

Ettevalmistused toovad esile teisipäevaste vahevalimiste paradoksi. Kongressi oma kontrolli alla võtmine annaks demokraatidele võimaluse Trumpi tegevust uurida, seaduseelnõusid blokeerida ja piirata tema kulutustealaseid prioriteete. Samas säilitaks Trump ulatuslikud täidesaatvad volitused kaubanduse, välispoliitika ja föderaalvalitsuse bürokraatia üle. Neid volitusi on ta oma teisel ametiajal juba jõuliselt kasutanud, kommenteeris Reuters.

Trump on öelnud, et kui vabariiklased kaotavad Kongressis enamuse, hakkab ta oma vetoõigust kasutama, et demokraate kompromissidega nõustuma survestada.

"Küllap minust saab siis härra Veto," ütles Trump pühapäeval avaldatud intervjuukatkendis ajalehe New York Post taskuhäälingule Pod Force One. "Ja siis mingil hetkel jõuame ilmselt kokkulepeteni."

Demokraadid peavad vabariiklaste napi enamuse murdmiseks saama USA Esindajatekojas vähemalt neli lisakohta ning saavutama enamuse ka Senatis. Praegu on vabariiklastel Kongressi alamkojas 218 kohta demokraatide 214 vastu ning Senatis 53 kohta demokraatide 47 vastu. Arvamusküsitlused ennustavad demokraatidele Esindajatekoja võitu, kuid Senati valimistel on olukord liiga tasavägine, et võitjat ennustada.

Viimase kuu jooksul on Trump osalenud mitmel pool osariikides valimisüritustel, et aidata vabariiklaste sälitada kontrolli Kongressi üle. Samal ajal on tema nõunikud eraviisiliselt valmistunud 2027. aastaks hoopis teistsuguseks poliitiliseks olukorraks.

Valge Maja tõrjus võimalust, et vabariiklased võivad kaotada oma enamuse, ning süüdistas meediat eksitava narratiivi levitamises.

"See administratsioon ja terve mõistusega vabariiklased jätkavad meie piiride kaitsmist, seaduse ja korra taastamist, see jätab töökatele ameeriklastele enam raha kätte ning saavutab Ameerika rahva jaoks olulisi tulemusi," ütles Valge Maja pressiesindaja Lauren Bis.

Valge Maja ametniku sõnul kaalutakse mitmeid täidesaatvaid meetmeid. Nende hulgas on uued tollimaksud kriitiliste mineraalide ja tuuleturbiinide impordile, rangemad viisareeglid välisüliõpilastele ja ajutistele välistöötajatele ning meetmed eluaseme- ja ehituskulude vähendamiseks.

Ühe plaanidega kursis oleva allika sõnul on föderaalasutused esitanud ettepanekuid ja õiguslikke hinnanguid meetmete kohta, mida administratsioon saaks ühepoolselt rakendada.

Kaks allikat ütlesid, et föderaaleelarve kulutuste eest vastutav Vought uurib, milliseid prioriteete saab ellu viia juba Kongressi eraldatud raha abil.

Samuti soovib ta muuta föderaaltoetuste andmise reegleid, et poliitilistel ametikohtadel olevatel ametnikel oleks suurem sõnaõigus selle üle, millised valitsusprogrammid maksumaksjate raha saavad. Allikate sõnul annaks see Valgele Majale suurema mõju föderaalsete kulutuste üle ilma Kongressi heakskiitu taotlemata.

Valge Maja ametniku sõnul on Trumpile ettevalmistustest ülevaade antud ning ta on osalenud neid puudutavates aruteludes.

Küsimusele, kui mugavalt tunneks Trump end olukorras, kus ta peaks valitsema täidesaatva võimu abil demokraatide kontrollitava Kongressi tingimustes, vastas üks allikatest: "Väga mugavalt."

Valitsemine ilma Kongressita

Trump on presidendivõimu piire proovile pannud juba alates ametisse naasmisest 2025. aasta jaanuaris. Ta on kasutanud täidesaatvaid volitusi ulatuslike tollimaksude kehtestamiseks, sisserändekontrolli karmistamiseks, föderaaltöötajate arvu vähendamiseks ja välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas Iraani-vastase sõja pidamiseks, ilma Kongressi heakskiidu või uute seadusteta.

Oluline erand oli Trumpi ulatuslik maksu- ja kulutuste kärpimise pakett, mille vabariiklaste kontrollitav Kongress heaks kiitis ning president 2025. aasta juulis seaduseks kuulutas.

"President Trump on viimase kahe aasta jooksul Kongressi sisuliselt eiranud ja püüdnud teha võimalikult palju täidesaatvate korralduste ning presidendivõimu abil," ütles parteipoliitiliselt erapooletut analüüsi pakkuva väljaande Inside Elections toimetaja Nathan Gonzales. "Ma arvan, et demokraatide enamuse korral jätkab ta samamoodi."

Trump on korduvalt kuulutanud välja riiklikke eriolukordi, et laiendada oma võimalusi tegutseda ilma uute seaduste vastuvõtmiseta. Kongress võib hääletada nende eriolukordade lõpetamise poolt, kuid Trump saaks otsusele veto panna. Veto tühistamiseks oleks vaja kahekolmandikulist häälteenamust mõlemas Kongressi kojas.

Demokraatide kontroll Kongressi üle võib siiski tekitada Trumpile märkimisväärseid takistusi.

Enamus Senatis võimaldaks demokraatidel blokeerida Trumpi kandidaate kohtuniku- ja täidesaatva võimu ametikohtadele, sealhulgas võimaliku kandidaadi USA ülemkohtusse.

"Ma eeldan, et nad on väga tõrksad presidendi ametissenimetamisi heaks kiitma," ütles Tennessee ülikooli avaliku poliitika professor ja vahevalimiste ajalugu käsitleva raamatu autor Andrew Busch.

Demokraadid võiksid keelduda ka Trumpi toetatud seaduseelnõude vastuvõtmisest. Samas saaks Trump panna veto talle vastumeelsetele demokraatide algatustele ning tõenäoliselt ei oleks demokraatidel Esindajatekojas piisavalt hääli tema veto tühistamiseks.

Kohtud võivad peatada täidesaatvad meetmed, mis ületavad Trumpi seaduslikke volitusi. Ühe allika sõnul kavatseb Valge Maja taotleda justiitsministeeriumilt õiguslikke hinnanguid, et selgitada välja, mida Trump saab ilma Kongressita teha ning kuidas neid meetmeid kohtus kaitsta, kui need vaidlustatakse.

Demokraatide algatatud juurdlusi on raskem eirata

Ühest probleemist ei saa Trump siiski täidesaatva võimu abil mööda minna: Kongressi algatatavatest juurdlustest.

Reuters on varem kirjutanud, et Esindajatekoja demokraatide kõrged esindajad ja komisjonide töötajad on arutanud võimalust kasutada istungeid, kohtukutseid ja dokumentide väljanõudmist, et uurida, kas Trump on kasutanud presidendivõimu enda, oma liitlaste või annetajate huvides.

Kõik kolm allikat ütlesid, et Trumpi nõunikud on selle võimalusega juba mitu kuud arvestanud.

Ühe allika sõnul on Valge Maja juristid andnud poliitilistele ametissenimetatutele ja föderaalasutuste juhtidele juhiseid, kuidas käsitleda Kongressi päringuid, dokumentide nõudeid ja kohtukutseid. Ametnikele on soovitatud olla ettevaatlik sellega, mida nad kirjalikult fikseerivad.

Samuti taotlesid nad justiitsministeeriumilt õiguslikku hinnangut, mis võiks võimaldada Trumpil tugineda täidesaatva võimu privileegile (i.k. executive privilege), et kaitsta suhtlust oma eraõiguslike nõunikega Kongressi uurimise eest, ütles allikas.