Põltsamaa põhikool värbas huligaanide tõttu turvamehed, personal saab häirenupud

Põltsamaa põhikoolis on paar põhikooliõpilast oma käitumisega tekitanud nii palju pahandust, et koolirahu taastamiseks alustavad kooli territooriumil esmaspäevast tööd turvateenistuse patrullid. Koolipersonalile antakse aga häirenupud, millega saab vajadusel turvatöötajaid appi kutsuda.
Põltsamaa põhikooli Põltsamaa õppekohas õpib 603 last. Nende hulgas on aga omakorda kuni kolm 6. ja 7. klassi õpilast, kelle käitumine on pikemat aega tekitanud koolis probleeme ja häirinud õppetööd, ütles Põltsamaa põhikooli direktor Henry Kallaste.
"Nad ei käi koolis ja kui tulevad kooli, siis segavad tunde, jooksevad koridoris, peksavad prügikaste jalgadega. Korraldavad etendust, teised lapsed vaatavad, kes nagu hirmuga, kes kuidas. Üldse ei allu korraldustele. Koolis käiaksegi selleks, et käia sööklas söömas ja midagi korraldada, mis ei ole hea," rääkis direktor.
Viimane piisk karikasse oli Kallaste sõnul see, kui kõnealused noored murdsid õhtusel ajal koolimajja sisse.
Selleks, et koolirahu taastada ja turvalisus tagada, on kool ja vald otsustanud alates esmaspäevast kaasata kooli territooriumile turvateenistuse ja koolipersonal saab häirenupud, millega vajadusel turvamehi kiiresti kohale kutsuda.
"Et teised lapsed saaksid rahulikult õppida ja õpetajad õpetada ja vanemad saaksid kodus või tööl olles olla kindlad, et kõik on korras," põhjendas koolijuht.
Põltsamaa vallavanem Taavi Aas sõnas, et pöördutud on ka politseisse, aga väiksemates kohtades ei ole alati politseipatrulli käepärast. Seetõttu on vald otsustanud esialgu kuni selle aasta lõpuni turvafirma teenust osta. Maksma läheb see vallavanema sõnul mõni tuhat eurot kuus.

"Ega üle mõistuse kallis ka ei ole, aga loomulikult sõltub kõik ka sellest, kui palju tuleb kasutada neid turvanuppe, kui palju tuleb väljakutseid. Sellest hakkab ka sõltuma."
Aas lisas, et probleemsete õpilastega tegeletakse pidevalt, et nende käitumine muutuks, kuid protsess on pikk ja aeganõudev.
"See, et jõuda alla 14-aastase noorukiga nii kaugele, et on võimalik pöörduda kohtusse, mingiks ajakski kuskile kinnisesse õppeasutusse tema suunamiseks, see kõik võtab väga palju aega," tõdes Aas.
Aas lisas, et Põltsamaal praegu toimuv peegeldab ka üleriigilist olukorda, kus alla 14-aastaste noorte karistamatuse tunne võib tekitada ka teistes omavalitsustest palju pahandust.
"Ainus meetod, mis nendega tohib kasvatamiseks rakendada, on veenmine, rääkimine, sotsiaalprogrammid. Paraku see kõigi peal ei toimi. Mingi karistamise meede võiks olla lihtsamini saavutatav, kui see meil täna on. Selleks, et sinna kohtusse jõuda, et kohus saaks teha otsuse suunamise kohta, see on väga pikk protsess. Väga palju tuleb tõestada, väga palju käike tuleb enne läbi teha, aga selle aja jooksul nad jõuavad väga palju teisi segada ja segadust tekitada," rääkis Aas.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi










