Kõik koerad, kassid ja valgetuhkrud peavad tulevikus olema kiibistatud
Valitsus kiitis heaks lemmikloomade märgistamise uue korra. See tähendab, et koertel, kassidel ja valgetuhkrutel peab tulevikus olema kõigil kiip. Seni pidid loomaomanikud järgima omavalitsuste reegleid, mis piirkonniti erinesid. Samuti kantakse lemmikloomad ühtsesse registrisse.
Lemmikute registreid on praegu mitu. Loomaarstide hallatav register on tasuline ja seotud üle-euroopalise registriga. Teine on omavalitsuste register. Sinna paneb omanik ise oma looma kirja, kuid tihtipeale kipub see omanikul meelest minema. Nüüd registrid ühendatakse.
"PRIA juures on nüüd üks keskne register, kus on kõik loomad kirjas ja kõik pääsevad sinna ligi. Registrid ühendatakse automaatselt, et kõik, kelle loomad on juba kiibistatud ja registrisse kantud, et need registrid pannakse kõik kokku ja loomaomanik enam midagi ise tegema ei pea," sõnas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras.
Loomaarst Tiina Toometi sõnul ootavad loomaarstid, et programm, kuhu lemmikud kirja pannakse, võimaldaks anda looma kohta rohkem infot, kui vaid omaniku nimi ja kontakt.
"Võib- olla saab sinna veel panna vaktsineerimise staatust või kas loom on steriliseeritud, kastreeritud. Võib-olla lisada mingeid vajalikke tööriistu," pakkus Toomet.
Paljudes omavalitsustes on koerte kiipimine ja registreerimine kohustuslik. Tallinnas kehtib see ka kassidele. Järgmisest aastast laieneb see kohustus kõigile ehk siis kassid, koerad ja valgetuhkrud tuleb kiibistada.
"Loomakaitseorganisatsioonid kindlasti ka aitavad, et kui rahalise võimekuse taha peaks kiibistamine jääma, siis kindlasti sellele lahendus leitakse," sõnas Terras.
Paljassaare Tallinna Loomade Varjupaigas on kassitoas uue omaniku ootel kümmekond kassi. Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa ütles, et lemmikute kiipimise kohustuslikuks muutmist on varjupaigad ja loomakaitsjad oodanud vähemalt 15 aastat.
"See tähendab vähem koormust varjupaikadele, vähem koormust kohalikele omavalitsustele, aga mis tegelikult kõige tähtsam, siis see on lemmiklooma heaolu vaatepunktist väga suur asi, et kui loom saab kiiremini koju, siis seda vähem stressi see temale tähendab," ütles Mõisamaa.
Mõisamaa sõnul on varjupaika sattuvatel koertel enamasti kiip olemas. Kassidega on keerulisem. Üle-eestilised andmed näitavad, et varjupaikadesse sattuvatest kassidest on kiip vaid viiel protsendil.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"
