Rünnak Venemaa suurimale naftatöötlemistehasele kestis kaheksa tundi, sihtmärk asub Ukrainast 2500 kilomeetri kaugusel, teatas väljaanne The Kyiv Independent neljapäeval kohalikele võimudele ja seirekanalitele viidates.

Omski oblasti kuberner Vitali Hotsenko teatas 11. novembril, et Ukraina droonid ründavad piirkonda, ning kutsus elanikke üles püsima siseruumides. Õhurünnaku sireenid töötasid linnas rohkem kui kaheksa tundi. Kohalikud Telegrami kanalid teatasid, et piirkonna õhuruum suleti ja mobiilse interneti kasutamisele kehtestati piirangud.

Venemaa sõltumatu infokanal Astra teatas ühismeediakeskkonnas Telegram, et elanikud nägid rünnaku tagajärjel Omski naftatöötlemistehase lähedal tulekahju. Väljaande OSINT-analüüs kinnitas põlengut tehase läheduses, kuid täpsed sihtmärgid ja tekitatud kahju ulatus ei ole veel selged.

Hotsenko sõnul saadeti päästetöötajad kõigisse paikadesse, mida mõjutasid tema sõnul "allakukkunud droonide rusud", kuid ta ei täpsustanud, milliseid rajatisi tabati.

Elanikud teatasid pärast rünnakuid ka elektrikatkestustest mõnes linnaosas.

The day of horrors isn't over for the Russians yet, as all hell breaks lose at the country's largest oil refinery, a full 2,500km distance from Ukraine. The Gazpromneftekhim-ONPZ refinery is hit for the 3rd time in 3 weeks. - 440,000 barrels/day, 22 million metric tons annually. - Operating since 1955.

— Jay in Kyiv (@JayinKyiv) November 11, 2026

Kyiv Independent tunnistas, et ei suutnud neid teateid artikli avaldamise ajaks sõltumatult kontrollida.

Omski naftatöötlemistehas on töötlemisvõimsuse poolest Venemaa suurim. Riiklikule energiahiiglasele Gazprom kuuluv tehas suudab töödelda aastas enam kui 21 miljonit tonni toornaftat.

Omski tehas toodab ligikaudu kuuendiku kogu Venemaal tarbitavast bensiinist ja diislikütusest.

️Today's addition: Omsk, Russia's largest oil refinery, with an annual capacity of around 22 million tonnes. The updated map now covers nine Russian refineries targeted in 13 days, with a combined nominal capacity of approximately 120.25 million tonnes per year. The total represents the refineries' nominal capacity, not the amount knocked offline.

— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) November 11, 2026

Ukraina väed on tehast varem rünnanud kahel korral, 2026. aasta juulis ja oktoobris.

Pärast juulis toimunud rünnakut teatas Ukraina relvajõudude kindralstaap, et tehas toodab laia valikut kütuseid, määrdeaineid ja naftakeemiatooteid ning osaleb Venemaa sõjaväe varustamises.

Kindralstaabi andmetel ulatub Omski tehase nafta töötlemise sügavus ligikaudu 99 protsendini, mis on üks kõrgemaid näitajaid Venemaal.

Ukraina kodumaise pikamaaründedroonide arendamise edu on muutnud Venemaa tagalas sügaval asuvad sihtmärgid, nagu Omski naftatöötlemistehas, senisest haavatavamaks.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on nimetanud "pikamaa-sanktsioone" üheks Ukraina kõige tõhusamaks survevahendiks Venemaa vastu, märkis The Kyiv Independent.

Axios: USA ootab Venemaa seisukohti uueks julgeolekukokkuleppeks Euroopaga

USA on pöördunud Venemaa poole palvega esitada uus ettepanek tulevase julgeolekukokkuleppe kohta Euroopaga, mis hõlmaks ka Venemaa-poolseid meetmeid pingete leevendamiseks suhetes Euroopaga, teatas väljaanne Axios olukorraga kursis olevatele allikatele viidates.

Väljaanne märkis, et Venemaa on aastaid püüdnud saavutada Euroopaga julgeolekukokkulepet, mis piiraks NATO laienemist ja vähendaks alliansi sõjalist kohalolekut Ida-Euroopas. USA on varem need nõudmised tagasi lükanud, kuid nüüd näib, et on valmis neid mingil kujul arutama laiemas kokkuleppes Ukraina sõja lõpetamise raames.

Paljud Euroopa valitsused suhtuvad aga USA valitsuse lähenemisviisi sügava umbusuga. USA presidendi Donald Trumpi erisaadikud Jared Kushner ja Steve Witkoff kohtuvad neljapäeval Moskvas Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga, et seda palvet korrata.

Samuti soovivad nad, et Putin lubaks Euroopa esindajatel osaleda järgmises Venemaa ja Ukraina vahelises rahukõneluste voorus.

Abu Dhabis peetud läbirääkimistel osalenud allika sõnul olid venelaste ja ukrainlaste kohtumised pingelised ja kohati emotsionaalsed, kusjuures mõlemad pooled esitasid üksteisele nõudeid.

"Kushner ja Witkoff püüdsid pinget leevendada, öeldes Venemaa ja Ukraina läbirääkijatele, et eesmärk on viia see läbirääkimiste voor lõpule, pakkudes mõlema poole juhtidele probleemi lahendamise võimalusi. Lõpuks, pärast seda, kui mõlemad pooled olid oma seisukohad esitanud, muutus arutelu konstruktiivsemaks."

Oluline on see, et USA ettepanek sõlmida kokkulepe uue julgeolekuarhitektuuri kohta Euroopa ja Venemaa vahel Ukraina sõja lõpetamise kokkuleppe raames oli Abu Dhabis toimunud läbirääkimiste võtmeküsimus.

Läbirääkimiste kulgemisega kursis olevate allikate sõnul väitsid Venemaa läbirääkijad, et Putin alustas sissetungi Ukrainasse, kuna tollane USA demokraadist president Joe Biden ei vastanud tema 2021. aasta kirjale, milles ta väljendas oma julgeolekualaseid muresid.

Kushner ja Witkoff ütlesid venelastele, et maailm on alates 2021. aastast oluliselt muutunud. Nad tegid Venemaale ettepaneku koostada uus eelnõu, mis võtaks arvesse Venemaa julgeolekualaseid muresid ja nõudmisi.

Dokument peaks samuti määratlema, milliseid sümmeetrilisi samme on Venemaa valmis astuma olukorra leevendamiseks ja Euroopa veenmiseks, et Moskva ei kavatse tulevikus uusi rünnakuid korraldada.

Kushner ja Witkoff ütlesid venelastele ka, et Euroopa julgeolekuküsimuste tõsiseks arutamiseks peavad nad leppima kokku, et Euroopa esindajad saaksid osaleda tulevastes rahuläbirääkimistes.

Siiani ei ole Venemaa soovinud eurooplasi läbirääkimistele lubada. Trumpi administratsioon soovib pidada samaaegselt läbirääkimisi nii Euroopa ja Venemaa vahelise uue julgeolekuarhitektuuri kui ka rahulepingu üle.

Kuid Valge Maja seisukohaga kursis oleva allika sõnul sõlmitakse julgeolekukokkulepe alles pärast sõja lõpetamise kokkuleppe saavutamist.

USA loodab, et Euroopa esindajate kaasamine rahuläbirääkimistesse suurendab nende valitsuste valmisolekut arutada laiemat julgeolekukokkulepet enne sõja lõppu.

"Zelenski ei nõustu kokkuleppega enne, kui ta teab, mis saab edasi julgeolekutagatistest, ja ka Putin tahab seda teada. Just seetõttu on julgeolekuküsimus nii oluline," ütles üks allikaist.

Ta lisas, et USA on Euroopa riikidele selgelt teada andnud, et ei nõustu Venemaaga julgeolekukokkulepet sõlmima, kui Euroopa ja Ukraina seda ei toeta. Samuti ei anna nad Venemaale vetoõigust Euroopa julgeolekuküsimustes.

Julgeolek on keskne teema Euroopa liidrite selle nädala lõpus peetaval tippkohtumisel Dublinis. Euroopa diplomaadid tunnistavad, et idee sõlmida julgeolekukokkulepe Venemaa ja Euroopa vahel kohtab tugevat vastuseisu.

Varem teatas kõrge Venemaa ametnik, et Moskva võib sõlmida mittekallaletungilepinguid NATO liikmesriikidega uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri raames, mida arutatakse Ukraina rahuprotsessi käigus.