Olen aastaid tegelenud võlgade kättesaamisega nii varasemalt kohtutäituri büroos kui ka praegu advokaadina kliente abistades. Võlad tuleb tagasi maksta. Aga kas kõik? Vastus on ei.

Teema on tuliselt laual ka riigi tasandil. Justiits- ja digiministeerium saatis suvel välja täitemenetluse seadustiku muutmise kavatsuse, mille järgi jääks võlgnikule palgast senisest rohkem raha kätte, et võlgnikud ei kasutaks nii palju ümbrikupalka. Riigikohus selgitas jaanuaris aegunud võlgade avalikustamise reegleid. Eestlased kaotasid kelmidele tänavu üheksa kuuga 21 miljonit eurot.

Kõik kolm puudutavad sama teemat: millal ei ole võlg enam selline võlg, mida peab maksma? Vastus on, et sagedamini, kui arvatakse. Toon kolm näidet.

Aegunud nõuded täitemenetluses

Alustan oma lemmikteemast ehk täitemenetlusest. Kui nõude täitmine on aegunud, võib võlgnik selle tasumisest keelduda. Jah, faktiliselt jääb võlg alles, aga kohtutäitur ei saa seda enam sundkorras sisse nõuda. Rusikareegel on lihtne: kohtuotsusest tuleneva nõude täitmine aegub kümne aastaga.

Eestis on 75 000 võlgnikku, kelle suhtes on pooleli üle 400 000 täitemenetluse. Suures osas enne 2016. aastat alustatud täitemenetlustest nõutakse sisse aegunud nõudeid ja 2016. aastal alustatud menetlused aeguvad just praegu. Räägin eranõuetest, näiteks korteriühistu võlgadest ja laenuandjate nõuetest. Trahvid ja maksuvõlad aeguvad oma reeglite järgi, üldjuhul veelgi kiiremini. Loomulikult on erandeid, näiteks elatisnõuded või menetlused, mis on vahepeal mingil põhjusel peatatud, kuid üldreegel on sama.

Võlgnikul tuleb olla ise aktiivne ja aegumise avaldus esitada. Automaatselt ei lõpeta keegi sundtäitmist. Kui 2021. aastal teisest pensionisambast väljamakseid tehti, läks hinnanguliselt ligi 70 miljonit eurot võlgade tasumiseks. Paljud võlgnikud tasusid teadmatusest ka nõudeid, mis olid ammu aegunud. Iga päev kannavad tööandjad kohtutäituritele töötajate palgast raha võlgade katteks, mida seaduse järgi enam sisse nõuda ei saakski.

Võlausaldajatele on sõnum aga see, et viimane aeg on teha oma võlgnike osas täitemenetluse revisjon ja küsida kohtutäiturilt menetluste kohta ülevaadet. Täitemenetluses kehtib põhimõte "kes ees, see mees" ning ootama jääda, et võlgnik ehk ühel päeval ise maksma hakkab, ei tasu. Võimalusi on rohkem, kui arvatakse: täitemenetluse saab algatada teises riigis ning arestida saab ka Revoluti ja Wise'i kontosid, arestida saab võlgnike vallasvara ja saadavat pärandust.

Aegunud inkassonõuded

Teine grupp on inkasso nõutavad võlad, mis on tegelikult aegunud. Sageli on inkasso ainus surveabinõu ähvardus kanda inimene maksehäireregistrisse.

Riigikohus ütles 30. jaanuari 2026. aasta otsuses väga selgelt, et aegunud võla andmete avaldamine maksehäireregistris on lubatud üksnes erandjuhul. Aegunud nõue ei pruugi näidata inimese krediidivõimelisust, sest aegunud kohustuse võib õiguspäraselt jätta täitmata.

Veelgi olulisem on teine järeldus. Kui inimene vaidlustab oma võla avaldamise, peab registripidaja tõendama, et tal on avaldamiseks mõjuv põhjus, mis kaalub üles võlgniku huvid olenemata sellest, kas võlg on aegunud või mitte. Loogika "kuni ei maksa, seni avaldame" enam ei kehti.

Seega, enne inkassole nõude tasumist tuleks uurida, kas nõudel on üldse alust ning kui inimene lisatakse maksehäireregistrisse, tuleb kaaluda, kas selleks on piisav alus olemas.

Kelmide võetud laenud

Iga päev saame meediast lugeda, kuidas kelmid on petuskeemide abil inimeste ja ettevõtete kontod tühjaks teinud. Veelgi raskematel juhtudel on kelmid inimese nimele ka uued laenud võtnud. Eestis on mitu kohtulahendit, millega ringkonnakohus on leidnud, et laenuandjal pole õigust kelmuse ohvrilt raha tagasi nõuda.

Seega ei tasu tunda valehäbi ja kelmide poolt võetud laenu koheselt tagastada. Soovitatav on pöörduda esmalt õigusnõustaja poole, kes saab olukorda hinnata ja parima tegevuskava välja pakkuda. Alati ei ole selleks vaja ka kohtuvaidlust alustada.

Sellest ka soovitus kelmuse ohvritele: kui langesite ohvriks, siis ärge alustage tõendite kustutamisega, vaid salvestage kogu suhtlus ja kõnelogid ja materjal, mis teil on. Samuti teavitage juhtunust politseid, panka ja laenuandjat. Peale seda võtke ühendust õigusnõustajaga.

Seadus ei aita passiivset poolt

Kokkuvõttes ei pea päris igat võlga tagasi maksma. Kui sissenõudja pole oma raha tagasi saamiseks ise aktiivne olnud, on võlgnikul õigus kasutada seaduses ettenähtud võimalusi: nõuda nõude aegunuks tunnistamist, keelduda aegunud nõude tasumisest ja vaidlustada põhjendamatu maksehäire.

See kehtib aga mõlemas suunas. Võlausaldaja, kes ei astu ka ise aktiivseid samme nõude rahuldamiseks, ei saa imestada, kui need nõuded aeguvad. Võlgnik, kes ei tea oma õigusi, maksab ka seda, mida maksta ei pea. Seadus ei aita passiivset poolt, ei üht ega teist. Mõlemad pooled peavad astuma aktiivseid samme, et saada enda jaoks parim tulemus.