Polaarpööris on ulatuslik külma, madalrõhkkonnaga õhu piirkond, mis tavaliselt ringleb läänest itta kõrgel stratosfääris Arktika kohal.

Tavaliselt tugevneb see sügise jooksul ja saavutab haripunkti jaanuari paiku. See võib nõrgeneda talve teises pooles, tavaliselt jaanuari ja märtsi vahel, saates siis eriti külma õhku lõuna poole Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ja Aasiasse.

Teadlaste sõnul on pööris aga tänavu nõrgenemas juba novembri alguses.

"Meile teadaolevalt on see kõige varasem stratosfäärilise pöörise häirumine, mida on kunagi vaadeldud," ütlesid Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) juhtivteadlased Tim Stockdale ja Frederic Vitart uudisteagentuurile AFP.

Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) klimatoloog Judah Cohen selgitas, et pööris on häiritud altpoolt. Atmosfääri alumises kihis, troposfääris, asuvad suured atmosfäärilained, tuntud kui Rossby lained, võivad paiskuda ülespoole ja piisavalt suur purse polaarstratosfääri käivitab kiire soojenemise, mida nimetatakse äkiliseks stratosfääri soojenemiseks (SSW).

See nõrgendab või isegi pöörab vastupidiseks pöörise läänest itta puhuvad tuuled, mis võib selle lõhestada ja põhjustada selle valgumise lõuna poole.

"See suurendab oluliselt külma õhu sissetungide tõenäosust laiuskraadidel, kus asuvad enamik põhjapoolkera tihedalt asustatud keskustest, nagu USA, Euroopa ja Ida-Aasia," ütles Cohen AFP-le.

Suurbritannia Met Office'i pressiesindaja Grahame Madge ütles AFP-le: "See on väga varajane ja võimalik, et selle on esile kutsunud Vaikses ookeanis toimuva El Niño sündmuse ulatus."

Tänavune El Niño, mis on ekvatoriaalses Vaikses ookeanis tavapärasest soojema mere pinnatemperatuuri muster ja millel on lainetusefektid läbi atmosfääri, on erakordselt tugev ja võib neid laineid võimendada.

Stockdale ja Vitart ütlesid, et nad ei tea, miks häire nii vara tekkis, kuid nõustusid, et El Niño "võis olla tegur, mis muutis selle tõenäolisemaks".

Cohen oli aga ettevaatlikum, selgitades, et praegune häire tundub olevat rohkem seotud rekordilise kõrgrõhkkonnaga Skandinaavia ja Loode-Venemaa kohal, mis on pigem iseloomulik La Niña aastatele.

ECMWF-i modelleerimist visualiseeriv veebileht polarvortex.earth näitab praegu pöörise täielikku lagunemist, kui läänetuuled pöörduvad idatuulteks, 20. novembriks.

Novembris on SSW toimunud alates 1950. aastatest vaid kolm korda – aastatel 1958, 1968 ja 2025. Kõikidel kordadel 28. novembril.

Prantsusmaa ilmateenistus Meteo-France ütles AFP-le, et praegune häire on "enneolematu sündmus".

Kui karmiks võimalikud külmalained kujunevad, on veel ebaselge.

Kuna häire saabub nii vara, ei ole õhutemperatuurid kohtades nagu Siber või Arktika kohal veel nii külmad, kui need olema saavad, mis võib muuta sissetungid vähem karmiks, ütles Madge, kes nimetas sündmust "erakordseks", kuid "mitte tingimata murettekitavaks".

Samuti võib abiks olla El Niño, mis toob tavaliselt kaasa pehmemad talved. Cohen ütles, et see võib mõjusid "leevendada või muuta", kuid lisas, et see on endiselt ebakindel.

Kiire merejää kadu Skandinaavia ümbruses soojendab seda piirkonda, samal ajal kui suurem lumikate Ida-Aasias jahutab seda. See võib teravdada temperatuurikontrasti kogu Euraasias, mis omakorda võimendaks Rossby laineid ja muudaks polaarpöörise häirumise tõenäolisemaks.