Kuidas Venemaale täpsemalt vastu seista, peaks selguma Euroopa Liidu uuest Arktika strateegiast, mis õige pea avaldatakse. Soome õhujõudude lendurid näitavad riigijuhtidele, milleks nad võimelised on. Peale kolme riigi, kelle territoorium Arktikasse ulatub ehk Taani, Soome ja Rootsi valitsusjuhtide, on vaatemängu kaemas ka Arktikast õige kaugele jäävate riikide, nagu Prantsusmaa ja Rumeenia, esindajad.

Brüsseli uus kavandatav Arktika strateegia on meelitanud siia Rovaniemisse ka riike, millel esmapilgul Arktikaga mingit pistmist ei ole.

Venemaa kasvava ohu tõrjumiseks ei piisa ühe riigi õhuväest, ükskõik kui vilunud ja vapper see ka ei oleks. Polaarjää sulamise tõttu avanevad Arktika laevateed ei paku ainult uusi võimalusi kaubavedudeks, millest on eriti huvitatud Hiina, vaid ka agressiivseks tegevuseks kogu Euroopa vastu. Sellist võimalust ei jäta Venemaa kasutamata.

"Siiamaani on Arktikat peetud madala pingega piirkonnaks, kõigil on seal oma huvid, aga seal ei olnud geopoliitilist vastasseisu. Nüüd see geopoliitiline vastasseis on tekkinud. Seal on erinevad elemendid, me näeme, et seal valmistatakse ette vanu Venemaa sõjaväebaase, et Venemaa teeb ka oma rakettide teste seal ja selgelt need signaalid on saadetud meile kõigile," ütles EL-i välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas.

"Venemaa osas tuleb meil kõigil aru saada, et Venemaa on püsiv oht. Me näeme, et Venemaa ja Hiina teevad koostööd, mis tugevdab ka Venemaad ja vähendab Ukraina võimalusi. Seepärast peame Venemaaga olema väga karmid, lisama sanktsioone, ohjeldama varilaevastikku. Ukrainat peame toetama, kuid jätkama dialoogi Hiinaga selles osas, et neil on võimalus mõjutada ka seda, et see mõistusevastane sõda Ukrainas lõppeks," märkis Soome peaminister Petteri Orpo.

"See tähendab seda, et Euroopa ise peab rohkem kohal olema, peab rohkem investeerima ja paljud Arktika riigid on teatanud täiendavatest investeeringutest, muuhulgas Kanada lennuväljadesse ja sadamatesse. Euroopa Liit on teatanud ka investeeringutest siia piirkonda, samamoodi peavad teised riigid seda tegema. Kohalolu, investeeringud ja ka sõjalised võimed tagavad, et Venemaa ja Hiina huvi saab siin tõrjutud," nentis Eesti peaminister Kristen Michal.

Et Venemaa on Arktikas valmis Euroopale, pehmelt öeldes, igasuguseid ebameeldivusi valmistama, näitab see, kuidas Venemaa viimasel ajal pidevalt pingeid tõstab. Ei piirdu agressor enam Ukrainas sõdimisega. Hiljutine Leipzigi droonijuhtum ning mõne päeva tagune rünnak reisirongile Ukrainas, mis äärepealt oleks tabanud Euroopa riikide poliitikuid, näitab, et Venemaa on valmis tooma sõjategevuse Euroopa pinnale.

"Meie vastusest ka sõltub, kui kaugele Venemaa on valmis minema. Iga kord nad püüavad testida, kui palju rohkem nad võivad teha. Praegu tundub nende taktika olevat see, et hirmutada. Hirmutada lääneriikide avalikku arvamust sellega, et ärge toetage Ukrainat, ärge külastage Ukrainat. Seepärast, et meie oleme võtnud sellise suuna, et me pommitame tsiviilelanikke, pommitame tsiviiltaristut ja keegi ei ole ohust väljas," lisas Kallas.

Eelnevast tulenebki suurim erinevus Euroopa Liidu uue Arktika strateegia ja praegu kehtiva, 2021. aastal vastu võetud tegevuskava vahel.

"Uue strateegia keskmes on julgeolek, mida eelmises strateegias üldse ei olnud. Olukord ka Arktikas on muutunud," selgitas Kallas.

Kui oluliseks teemaks Arktika Euroopa riigitegelaste jaoks tõusnud on, näitab seegi, et Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz oli kohtumisele tulnud hoolimata väga keerulisest sisepoliitilisest olukorrast tema kodumaal.