Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 7. oktoobril kell 17.52:

- Ukraina hävitas droonirünnakuga Sotši lähistel Vene varilaevastiku tankeri;

- Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest;

- EL eraldab Ukrainale droonikaitseks 1,2 miljardit eurot;

- Venemaa tappis raketi- ja droonirünnakus Kiievile kaks inimest;

- Ukraina droonid tabasid Samara oblastis asuvat naftataristut;

- Põhja-Korea liider lubas sünnipäevakirjas Putinile vankumatut toetust;

- Ukraina: rindel oli ööpäeva jooksul 172 lahingkokkupõrget;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1690 sõdurit.

Ukraina droonid tabasid Samara oblastis asuvat naftataristut

Ukraina droonid tabasid kolmapäeval Venemaa Samara oblastis asuvat jaotusjaama (LPDS Samara), mida peetakse Euroopa üheks suurimaks naftahoidlaks. Ukraina on ka varem rünnanud Samara oblastis asuvat naftataristut. 

The Samara oil pumping station in Russia's Samara Oblast was struck again today. A large fire erupted at the facility, an important hub for receiving, storing and transporting oil with one of Europe's largest tank farms. #Russia https://t.co/KyRNG6GwnY

— NOELREPORTS (@NOELreports) October 7, 2026

Tegemist on väga suure taristukompleksiga, mis hõlmab 71 naftamahutit. Ukraina on seda objekti korduvalt rünnanud. Meedias levivad väited, et senise kampaania käigus on kahjustada saanud vähemalt 14 mahutit, samuti torujuhtmed, pumbad ja nafta laadimise taristu. 

Ukraina hävitas droonirünnakuga Sotši lähistel Vene varilaevastiku tankeri

Ukraina ründas teisipäeva õhtul meredroonidega Venemaa lõunarannikul Sotši lähedal Vene varilaevastikud naftatankerit, süüdates selle tervenisti põlema.

Venemaa transpordiministeeriumi teatel ründasid meredroonid Libeeria lipu all sõitvat tankerit ning sellele laaditud toornafta põleb lahtise leegiga.

A cozy evening with your wife in front of the fireplace? Try this: A major fire has broken out on a Russian tanker at sea near Sochi. https://t.co/mtu5TXCLvu

— Jürgen Nauditt (@jurgen_nauditt) October 6, 2026

Tuletõrjujad ei saanud tulekahju selle intensiivsuse tõttu kustutada, kuid 23-liikmeline meeskond, kes kõik olid India kodanikud, päästeti, lisas ministeerium.

Venemaa Telegrami kanalite andmetel võib tegemist olla Libeeria lipu all sõitva tankeriga Aframax Rea. Veeliikluse veebipõhine jälgimisteenistus MarineTraffic tuvastas laeva viimati 23 tundi tagasi Mustal merel Venemaa ja Gruusia piiri lähedal, Nižneimeretinskaja lahe lähistel.

Tegemist on suure toornaftatankeriga, mis lisati 12. veebruaril 2026 Ukraina sanktsiooninimekirja kui Venemaa varilaevastikku kuuluv laev.

An ordinary evening in Sochi, Russia https://t.co/ZjkrVDkEak

— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) October 6, 2026

Ligi 500 000 elanikuga populaarsest kuurortlinnast Sotšist levisid sotsiaalmeedias laialdaselt videod ja fotod, millel on näha merel eredaid oranže leeke ning taevasse kerkivat paksu musta suitsusammast. Linnapea teatas sotsiaalmeedias, et juurdepääs rannikule ja randadele on piiratud.

Sotši on viimase aasta jooksul üha sagedamini langenud Ukraina droonirünnakute sihtmärgiks. Ainuüksi septembris teatati rünnakutest linna sadama ja naftabaasi vastu. Linn asub Venemaa Krasnodari krais Ukraina piirist umbes 650–700 kilomeetri kaugusel.

‼️‼️ El momento en que se incendió un petrolero de la flota fantasma de la Federación Rusa en las proximidades de #Sochi En febrero de 2026, Ucrania impuso sanciones contra el buque por la sospecha de que se utilizaba para eludir las sanciones contra la Federación Rusa. https://t.co/t0DR9UytmS

— Tte.Dan (@kozako01) October 6, 2026

Mõlemad pooled on alates täiemahulise sõja algusest 2022. aastal Mustal merel aktiivselt sihikule võtnud kaubalaevu, kusjuures Venemaa on viimastel päevadel rünnanud Euroopa Liidu liikmesriigi Rumeenia ranniku lähedal Ukraina kaupa vedavaid teraviljalaevu.

Teisipäeval, 6. oktoobril, tabas Venemaa rünnak Mustal merel Marshalli Saarte lipu all sõitnud kaubalaeva, mille tagajärjel hukkus vähemalt üks meeskonnaliige ja mitu inimest sai vigastada, teatas Odessa oblasti kuberner Oleh Kiper. Laev vedas rapsiõli ning sai rünnakus kahjustada, selle tekiehitis süttis.

Lisaks ründasid tundmatu päritoluga droonid teisipäeval kaht kaubalaeva – Togo lipu all sõitvat Alfa Watanit ja Palau lipu all sõitvat Able'it – umbes 112 kilomeetri kaugusel Bulgaaria rannikust, teatas Bulgaaria ringhääling Nova. Arvatavasti on tegemist esimese teatatud droonirünnakuga kaubalaevade vastu Bulgaaria majandusvööndis.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi eitas ühismeediapostituses, et Ukraina väed oleksid seotud Bulgaaria lähistel toimunud rünnakutega.

Venemaa väed ründasid 3. oktoobril Mustal merel Odessa lähedal sadamas Libeeria lipu all sõitnud tsiviilkaubalaeva, mille tagajärjel hukkus üks inimene.

Alates juuli keskpaigast on Venemaa hoogustanud rünnakuid Odessa sadamate ja nendega seotud taristu vastu. Kuigi sadamad on tehniliselt endiselt avatud, julgeb üha vähem laevu siseneda sellesse uude merelisse tapmistsooni.

"Sadamad on peaaegu blokeeritud," ütles Ukraina sadamate ühenduse Ukrport president Dmõtro Barinov.

Ukraina sõnul on nende rünnakud Venemaa naftataristu vastu õiglane kättemaks Moskva öiste rünnakute eest Ukraina linnadele. Venemaa on hakanud pommitama Kiievi olulisi sildu ning ründama pealinna südant päevaste droonirünnakutega. See on uus taktika, mis on linna liikluse halvanud.

Varasemad Ukraina rünnakud Lõuna-Venemaa naftarajatistele on põhjustanud naftareostuse teket, randade sulgemist ning mürgise musta vihma sadamist.

Mõlemad pooled on viimastel nädalatel lubanud rünnakuid intensiivistada.

Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest

Vene relvajõudude raketirünnakus Tšernihivi oblasti ühele elumajale hukkus kolmapäeva varahommikul üheksa ja sai vigastada 38 inimest. Kokku hukkus viimastes Vene rünnakutes vähemalt 15 ukrainlast.

Vene rakett tabas Prõlukõs viiekorruselist elumaja, teatas oblasti sõjaadministratsiooni juht Vjatšeslav Tšaus. Tema avaldatud fotodel on näha ulatuslikke purustusi. Tšernihivi oblasti prokuratuuri andmetel hävitas rakett kaks trepikoda. Kella 11.30 seisuga oli teada üheksast hukkunust, kelle seas oli kolm last. Vähemalt 38 inimest, sealhulgas seitse last, sai vigastada, teatas oblasti politsei, kuid lisas, et rusude all võib endiselt olla inimesi.

Ukraina alustas kohtueelset uurimist sõjakuriteo paragrahvi alusel.

Rünnaku käigus said oblastis kahjustada ka teised elumajad, laste ja noorte loovkeskus, ühe ettevõtte hoone ning autod, lisas prokuratuur. Ukraina riiklik eriolukordade teenistus teatas tulekahjust tootmishoones.

"Täna kinkis Vene armee Putinile sünnipäevaks Prõlukõs elumaja hävitamise," kommenteeris Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Venemaa ründas ööl vastu kolmapäeva ka teisi Ukraina linnu 12 oblastis. Raketirünnakutes sai kahjustada viis korterelamut Dnipros ja neli kõrghoonet Krementšukis. "Kahjuks hukkus kaks inimest ja kaheksa sai vigastada," ütles Zelenski seda tabamust kommenteerides.

"Zaporižžjas sai droonitabamuses kahjustada kõrghoone. Kiievis tapsid venelased kaks inimest. Veel kaks inimest hukkus Oleksandrias," leotles Zelenski. Tema hinnangul tahtsid Vene väed anda valusa ja näitliku löögi, milleks kasutati 70 raketti, neist paljud olid ballistilised raketid ning Shahed-tüüpi droone.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha ütles, et Venemaa terror ei tohi jääda vastuseta, ning kutsus liitlasi üles Putinile tõelisi kingitusi tegema, tugevdades sanktsioone Venemaa sõjatööstuskompleksi vastu, eelkõige ballistilisi rakette tootvate ettevõtete ja satelliitsüsteemi Rassvet loojate vastu, ning varustama Ukrainat õhutõrjevahendite ja energiatoetusega talve eel.

Ukraina relvajõudude õhuväe andmetel lasid Vene sõjaväelased ööl vastu 7. oktoobrit Ukraina pihta ballistilisi, tiibrakette ja laevatõrjerakette ning 130 Shahed-tüüpi ründedrooni, millest 46 olid reaktiivmootoriga. Õhutõrjejõud tulistasid alla 161 sihtmärki, sealhulgas viis ballistilist ja 39 tiibraketti ning 117 drooni.

EL eraldab Ukrainale droonikaitseks 1,2 miljardit eurot

Euroopa Komisjon teatas kolmapäeval, et on eraldanud Ukrainale 1,24 miljardit eurot, et osta droone, droonitõrjeks mõeldud püüdurrakette, droonitõrje moona ja rakette. Raha eraldatakse varem lubatud 90 miljardi euro suuruse laenurahastu raames.

"Venemaa viib ellu teadlikku terroristrateegiat. Inimeste ja taristu kaitsmiseks suurendab Euroopa oma jõupingutusi. Ka teised peavad oma toetust suurendama," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen avalduses.

Venemaa tappis raketi- ja droonirünnakus Kiievile kaks inimest

Venemaa relvajõud korraldasid öösel vastu kolmapäeva suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile, milles hukkus vähemalt kaks inimest.

Kiievi linna sõjaväeadministratsiooni teatel hukkusid inimesed pealinna Darnõtsja rajoonis.

Kiievis oli väljaande The Kyiv Independent ajakirjanike sõnul esimeseid plahvatusi kuulda umbes kell 3.15 kohaliku aja järgi. Ukraina õhuvägi oli varem hoiatanud mitme Venemaa strateegilise pommitaja Tu-95 lähenemise eest Ukraina piirile. Neid pommitajaid kasutab Venemaa tiibrakettide väljalaskmiseks.

"Rakette langeb üksteise järel. Minu loenduse järgi vähemalt 10–12 plahvatust. Kesklinnas on päris vali," kirjeldas Kyiv Independenti ajakirjanik Tim Zadorožnõi. Rünnakud toimusid ka Kiievi Podili rajoonis, kus oli näha leeke ja suitsu.

Kaks tundi hiljem, kell 5.15, oli kuulda taas plahvatusi, kui algas raketirünnakute teine laine.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas, et Oboloni rajoonis tabas rünnak seni täpsustamata mitteeluruumide piirkonda, samal ajal kui Podili rajoonis said tabamuse laoruumid.

Ševtšenkivski rajoonis põlesid samuti rakettide rusud ning Darnõtsja rajoonis süttis garaaž.

Rünnakute põhjustatud kahju täpne ulatus ei olnud kohe selge.

Ukraina õhuvägi teatas varem, et Ukraina pealinna suunduvad droonid avastati kohaliku aja järgi kell 21.00. Veidi hiljem anti linnas õhuhäire, mis kestis kella 21.09-st kuni 21.58-ni.

Mujal Ukrainas sai Poltava oblastis Kremntšuki kogukonnas Venemaa raketirünnakus väidetavalt kahjustada elumaja.

Zaporižžja linnas sai ulatusliku rünnaku käigus väidetavalt kahjustada transporditaristu, teatasid ametnikud.

Rünnakute põhjustatud kahju täpne ulatus ei olnud kohe selge.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus teisipäeval inimesi üles õhuhäireid tõsiselt võtma ning hoiatas hiljutisele luureinfole viidates, et Venemaa valmistab ette ulatuslikku rünnakut Ukraina vastu.

"Palun, palun, hoolitsege enda eest. Palun reageerige raketiohu signaalidele," ütles ta.

Viimane ulatuslik rünnak toimus ajal, mil Putin saab 7. oktoobril 74-aastaseks. Maailmapanga andmetel oli Venemaal meeste keskmine oodatav eluiga 2024. aastal 68 aastat.

Venemaa ründas Kiievit ka eelmisel ööl, kahjustades autosid, ning on viimastel päevadel võtnud sihikule linna tähtsamad sillad.

Põhja-Korea liider lubas sünnipäevakirjas Putinile vankumatut toetust

Põhja-Korea liider Kim Jong-un lubas Vene režiimi juhile Vladimir Putinile saadetud sünnipäevaõnnitluses Venemaale vankumatut toetust ning nimetas Moskva agressioonisõda Ukrainas pühaks sõjaks, teatas kolmapäeval riiklik meedia.

Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aastal on Põhja-Koreast saanud Kremli üks peamisi liitlasi, kes saadab vägesid Moskva sõjategevuse toetamiseks vastutasuks majanduslike hüvede ja sõjatehnoloogia eest.

Lõuna-Korea luureagentuur hindas eelmisel aastal, et sõjas oli hukkunud umbes 2000 Põhja-Korea sõdurit, samas kui värskema hinnangu kohaselt on hukkunuid või haavatuid umbes 6000.

"Mul on hea meel meievahelise hea sõpruse ning uue peatüki avamise üle meie kahe riigi suhete arengus," tsiteeris Põhja-Korea riiklik uudisteagentuur KCNA Kimi sõnu.

"Kinnitan taas oma vankumatut toetust teile ja Venemaa Föderatsioonile," ütles Kim ning lisas, et on "kindlalt veendunud, et vene rahva püha ja õiglane sõda ... lõpeb kindlasti nende võiduga."

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on vihjanud, et Pyongyang on valmis saatma Venemaale rohkem vägesid, et aidata kaasa nende sõjategevusele Ukraina vastu.

Ukraina: rindel oli ööpäeva jooksul 172 lahingkokkupõrget

Rindel oli teisipäeval 172 lahingkokkupõrget, teatas Ukraina relvajõudude peastaap ööl vastu kolmapäeva.

Kõige kuumem oli olukord Pokrovski suunal, kus leidis aset 23 vaenlase rünnakut.

"Alates ööpäeva algusest leidis aset ühtekokku 172 lahingkokkupõrget. Vaenlane korraldas 62 õhurünnakut, heites 190 liugpommi," teatas peastaap. "Lisaks kasutati rünnakutes 5898 kamikaze-drooni ja sooritati 1532 mürsurünnakut asustatud piirkondadele ja meie üksuste positsioonidele."

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1690 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 545 950 (+1690);

- tankid 12 396 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 25 498 (+4);

- suurtükisüsteemid 50 836 (+51);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2192 (+9);

- õhutõrjesüsteemid 1690 (+2);

- lennukid 443 (+0);

- kopterid 356 (+0);

- maapealsed robotisüsteemid 2878 (+12);

- operatiivtaktikalised droonid 551 876 (+1890);

- tiibraketid 5126 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 159 128 (+577);

- eritehnika  4800 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.