Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Aivar Hundimägi: kurikaeltel on liiga lihtne nime vahetada
Eesti nimeseadus võimaldab kurjategijatel ja skeemipunujatel lihtsalt identiteeti muuta, kuna kuritegelik minevik pole nime vahetamisel takistus. Nimeseadus keelab küll nime vahetades enam kui paarisaja levinuma perekonnanime valimise, kuid majandus- või muude kuritegude eest karistatud inimestel on nime vahetamine lihtne.
Nii saab kurioossel kombel oma identiteeti kerge vaevaga muuta korduvalt vangis istunud isik, samas kui karistamata inimene ei tohi valida omale perekonnanimeks liiga levinud nime.
Praktikas on palju näiteid sellest, kuidas kriminaalse või muul moel kahtlase taustaga isik vahetab eesnime, perekonnanime või mõlemat korraga ja paneb seejärel toime uusi kuritegusid. Nime vahetamine aitab kurikaeltel ohvreid uute skeemidega lollitada.
Kui nime muutmise taotlust menetletakse, siis tehakse seda üldistel alustel ning uue nime andmise üle otsustajad praegu ei uuri, kas inimene on karistatud või mitte. See teema võib tõusta siis, kui isik soovib nime muuta mitu korda, sest nimeseadus annab inimestele võimaluse muuta oma nime üldjuhul üks kord.
Nimede vahetamine võiks aga Eestis olla senisest keerulisem, sest identiteedi liiga lihtne muutmine hõlbustab uute pettuste toimepanemist. See teema on oluline just väiksemate pettuste ja kelmide puhul, kuna nimevahetusega ei muutu isikukood ning kuritegude uurijaid seetõttu nimede vahetamised oluliselt ei mõjuta. Identiteedi vahetamise keerulisemaks muutmisest oleks abi just nende isikute ja ettevõtete jaoks, kes soovivad oma tehingupartnerite tausta erinevate otsingumootorite abil kontrollida.
Võib küll öelda, et nime vahetamise võimaluste piiramisega sageneb fiktiivabielude sõlmimine. Samuti võib küsida, et kas riik peab nii karmilt inimese eraellu sekkuma ja isikuvabadusi piirama.
Jah, igaühel peab olema võimalus alustada oma elu puhtalt lehelt. Aastaid tagasi tehtud valed otsused, mis inimese nime on määrinud, ei pea saatma seda isikut elu lõpuni. Kurjategijaks tunnistamine ja karistuse määramine piiravad inimese võimalusi ka pärast seda, kui karistus on kantud ning kustunud, sest internet tehtut ei unusta. Seega on oht, et nime vahetamise võimaluse piiramisega rikub riik liigselt isikute vabadusi.
Sobilik kompromiss võiks olla see, et nime vahetamise võimalus tekib n-ö viitajaga. Esmalt peaks inimene oma käitumisega näitama, et ta ei tegele enam pettustega. Teine variant on hinnata kuriteo raskusastet ehk raskema kuriteo sooritajatel võiks ka nimevahetus olla keerulisem. Karistust kandvatel ja kriminaalkuriteo tõttu uurimise all olevatel inimestel ei tohiks olla võimalust nime vahetamiseks.
Praegune kord kehtib Eestis tegelikult üpris lühikest aega. Advokaat Sten Luiga on seda teemat Äripäevas kommenteerides öelnud, et enne 2010. aasta 30. juunit kehtis nimeseaduses säte, millega oli ette nähtud nime muutmiseks piirangud nendele isikutele, kes olid toime pannud kuriteo ja kelle karistusandmed ei olnud karistusregistrist kustutatud. Selle sätte võiks uuesti nimeseadusesse kirjutada.
Tegemist on Vikerraadio päevakommentaariga. Kõiki päevakommentaare on võimalik kuulata täispikkuses SIIN.
Praktikas on palju näiteid sellest, kuidas kriminaalse või muul moel kahtlase taustaga isik vahetab eesnime, perekonnanime või mõlemat korraga ja paneb seejärel toime uusi kuritegusid. Nime vahetamine aitab kurikaeltel ohvreid uute skeemidega lollitada.
Kui nime muutmise taotlust menetletakse, siis tehakse seda üldistel alustel ning uue nime andmise üle otsustajad praegu ei uuri, kas inimene on karistatud või mitte. See teema võib tõusta siis, kui isik soovib nime muuta mitu korda, sest nimeseadus annab inimestele võimaluse muuta oma nime üldjuhul üks kord.
Nimede vahetamine võiks aga Eestis olla senisest keerulisem, sest identiteedi liiga lihtne muutmine hõlbustab uute pettuste toimepanemist. See teema on oluline just väiksemate pettuste ja kelmide puhul, kuna nimevahetusega ei muutu isikukood ning kuritegude uurijaid seetõttu nimede vahetamised oluliselt ei mõjuta. Identiteedi vahetamise keerulisemaks muutmisest oleks abi just nende isikute ja ettevõtete jaoks, kes soovivad oma tehingupartnerite tausta erinevate otsingumootorite abil kontrollida.
Võib küll öelda, et nime vahetamise võimaluste piiramisega sageneb fiktiivabielude sõlmimine. Samuti võib küsida, et kas riik peab nii karmilt inimese eraellu sekkuma ja isikuvabadusi piirama.
Jah, igaühel peab olema võimalus alustada oma elu puhtalt lehelt. Aastaid tagasi tehtud valed otsused, mis inimese nime on määrinud, ei pea saatma seda isikut elu lõpuni. Kurjategijaks tunnistamine ja karistuse määramine piiravad inimese võimalusi ka pärast seda, kui karistus on kantud ning kustunud, sest internet tehtut ei unusta. Seega on oht, et nime vahetamise võimaluse piiramisega rikub riik liigselt isikute vabadusi.
Sobilik kompromiss võiks olla see, et nime vahetamise võimalus tekib n-ö viitajaga. Esmalt peaks inimene oma käitumisega näitama, et ta ei tegele enam pettustega. Teine variant on hinnata kuriteo raskusastet ehk raskema kuriteo sooritajatel võiks ka nimevahetus olla keerulisem. Karistust kandvatel ja kriminaalkuriteo tõttu uurimise all olevatel inimestel ei tohiks olla võimalust nime vahetamiseks.
Praegune kord kehtib Eestis tegelikult üpris lühikest aega. Advokaat Sten Luiga on seda teemat Äripäevas kommenteerides öelnud, et enne 2010. aasta 30. juunit kehtis nimeseaduses säte, millega oli ette nähtud nime muutmiseks piirangud nendele isikutele, kes olid toime pannud kuriteo ja kelle karistusandmed ei olnud karistusregistrist kustutatud. Selle sätte võiks uuesti nimeseadusesse kirjutada.
Tegemist on Vikerraadio päevakommentaariga. Kõiki päevakommentaare on võimalik kuulata täispikkuses SIIN.
Toimetaja: Rain Kooli
